Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

VIDEO: hülgepojad iseseisvuvad

Veebikaamera kuvatõmmis Timea, LK foorumist

Vanemate hülgepoegade karvavahetus

 

Hallhüljes      Halichoerus grypus

 

Emashüljes imetab tavaliselt oma ainust poega umbes kolm nädalat ja selle ajaga võtab hülgepoeg kaalus juurde kuni nelikümmend kilo. Imetamise lõppedes peavad noored hülged iseseisvalt hakkama saama, sest emapiimaga on organism omandatud vajalikud varuained.

Vanemad hülgepojad hulguvad ringi ja alanud on noorloomade karvavahetus ning videos näeme lanuugot maha nühkivat hülgepoega.

Koloonialinnud - künnivaresed

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Künnivaresed pesade juures

Künnivaresed pesade juures

 

Künnivares       Corvus frugilegus

 

Künnivaresed on koloonialinnud ja nendele hästi ei vaadata, seda päris mitmel põhjusel. Künnivareste levik on väikeses Eestis päris ebaühtlane: pigemini kohtame kolooniaid riigi ida- ja lõunaosas, aga ka Läänemaal võib kohata päris arvestatavaid künnivareste kolooniad, mis pisitasa suurenevad ning laienevad. Kui näiteks inimesi häirivate künnivareste koloonia pesad puuvõradest lammutada, ei lahku künnivaresed linnast, vaid otsivad lähedusest mõne järgmise sobiva koha, aga samuti võivad pesade eemaldamisel kolooniad laguneda ehk siiski võiks lasta künnivarestel pesitseda seal, kus nad inimesi kõige vähem häirivad.

Sute kurameerimiskäitumisest

Avapilt
Sisu

Hundid moodustavad monogaamseid paare, kelle puhul nii ema kui isa hoolitsevad järglaste eest kuni nende täisealiseks saamiseni. Seetõttu on paarisuhte tugevdamine huntide jaoks väga oluline ning kurameerimine just seda eesmärki täidabki. Kuigi hundiemand indleb tavaliselt vaid nädala (või vähem) veebruarikuus, kurameerib hundipaar usinasti juba 2 kuud enne indlust. 

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Cornelia Arens

1. märts lükkab hoo sisse suvisele aialinnupäevikule

aialinnupäevik

Rändlindude saabumine lükkab hoo sisse suvisele aialinnupäevikule

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi juba kaheteistkümnendat hooaega tähelepanu pöörama aedades tegutsevatele ja pesitsevatele lindudele ning märtsist oktoobrini vaatlusi kirja panema suvisesse aialinnupäevikusse.

Suvist aialinnupäevikut saab pidada igaüks, kel on maal või linnas aed. Osaleda saavad ka kortermajade elanikud, määratledes vaatlusalana majadevahelise õueala.

Vaatlustulemused aitavad hinnata meie kodude ümbruses pesitsevate linnuliikide käekäiku, mis omakorda võimaldab hinnata elukeskkonnaga üldist seisundit.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.