Tuttvart       Aythya fuligula

Rekord nr. 186       Tallinna loomaaia vanim tuttvart

Vanim sukelpartide hulka kuuluv tuttvart elas rohkem, kui 17. aasta vanuseks

Küsimus, miks on loomadel järglasi rohkem, kui olud võimaldavad, on teadlasi vaevanud pikalt. Ühest ja selget vastust sellele aga tänini ei ole. Üsna levinud on arusaam, et arvukas järglaskond on kindlustus etteaimamatu tulevik vastu. Näiteks toidurohkuse korral kasvab tõenäosus oma geene levitada just arvuka järglaskonna puhul, toidupuudusel aga jäävad ellu tugevamad. Ka kiskjarohketes oludes õnnestub arvuka järglaskonna puhul vähemalt mõnel järglasel suureks sirguda.

Suure järglaskonna kasvatamine kulutab rohkelt energiat. Paraku on liigsel kulul hind, mis sunnib küsima – kas ja kuidas oleks võimalik sigimisele kuluvat energiat säästa? Kas vanalinnud ei võiks pesakonna suurust piirata juba enne poegade koorumist ehk kasutada n-ö valikulist aborti?

Tugeva äikese ja paduvihma järgselt olid Tartu aedlinna tänavad vihmausse täis

Harilik vihmauss       Lumbricus terrestris

Eestimaa Looduse Fond (ELF) esitas augusti lõpus Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile ettepaneku laiendada Alutaguse rahvusparki olemasolevate kaitsealade ja riigimaa arvelt. Suurem ja terviklikum ala aitab kompenseerida piirkonna seniseid keskkonnakahjustusi, kaitsta Alutaguse metsi ning teisi olulisi loodus- ja kultuuriväärtusi.

Alutaguse rahvuspargis ning selle ümbruses on säilinud märkimisväärseid loodusväärtusi: haruldasi kooslusi, piirkonnale iseloomulik loodusmaastik, ohustatud ja kaitsealuseid liike ning nende elupaiku. Samuti leidub piirkonnas kultuuriväärtusi ja mitmekülgseid puhkamisvõimalusi. Nende väärtuste terviklikum kaitsmine oleks loogiline jätk rahvuspargi loomisele.

Kiivitaja        Vanellus vanellus

Juba üle kuu aja on märgatavad rannikul ringi liikuvad kiivitajate salgad ja parved. Ehk sel ajal saigi alguse meil pesitsenud kiivitajate sügisränne. Meist põhja- ja kirde pool pesitsenud kiivitajate läbirännet saame näha veel mitme kuu vältel.