Joogivee allikate puhastamisest rääkisin teile juba juunikuus, aga tahaksin teema uuesti üles võtta. Nimelt juhtus ühel augustikuu päeval nii, et maal heina niites tahtsid parmud ära tappa ja otsustasime tütre Aotähega nende eest jooksu pista. Mitte päris nii nagu vanasti kari kiini jooksis, aga üsna samamoodi. Laadisime kogu varustuse peale ja andsime autole käsu üles otsida väike kena kohakene – Värska. Nädal varem olin Facebookis näinud ülesriputatud pilte kordatehtud Värska allikast ja seda ilmaimet tahtsin oma silmaga näha.

Värska allikas

Verev lemmalts

Verev lemmalts      Impatiens glandulifera

Kodumaiseid taimi ohustav ja kiiresti leviv verev lemmmalts on viimase kümne aastaga plahvatuslikult paljunenud võõrliik. Kahjuliku taimeliigi leviku peatamiseks on oluline seda kasvukohtadest tõrjuda.

Eesti Teaduste Akadeemia presidendi  Tarmo Soomere mõte metsast ja inimkonna tulevikust tänases ajalehes Postimees:

Tutvu võimalusel tasulise artikliga: LINK

Petitsiooniga saad tutvuda ja allkirjastada: https://petitsioon.savetheforest.ee/

Tutvu vanema põlvkonna metsameeste põhjendatud pöördumisega Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse poole: LINK

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Rekord nr. 183       Tallinna loomaaia vanim must-toonekurg

Elas loomaaias 23 aasta vanuseks.

Sookured ( www.loodusemees.ee )

Ädalalill        Parnassia palustris

Pole nagu asja ädalatel hulkumiseks, aga taimestiku arengut on huvilisel ikka kena jälgida.

Seal võime leiada praegusel ajal kergelt meelõhnalisi ja kaunilt õitsevaid ädalalilli.

Taim on madalakasvuline ja olenevalt oludest ning pinnasest kasvab kuni mõnekümne sentimeetri kõrguseks. Muuseas enne niitmist polegi ädalalilledel kõrgemakasvuliste taimede konkurentsis õitsemise võimalust.