Anna Sinagi oma panus puugipanka!

Kui leiad endalt või lemmikloomalt puugi, märgi see kaardile.

Veel võid saata leitud puugi TAI-sse uuringutele, mis aitab uurida, millist nakkust puugid kusagil võivad levitada.

Tutvu teabega veebilehel:

https://puugiinfo.ee/

Rasvatihane       Parus major

Koorumine võis alata umbes kell veerand kaksteist hommikul. Emaslinnule toob isaslind putukaid, mida esimene vastkoorunutele toidab.

Emaslind munes pesakasti esimese muna 27. aprillil ja viimase kümnenda muna 7. mail ning asus seejärel koheselt hauduma. Ilmad on maikuus olnud jahedad ja arvatavalt seetõttu venis haudeaeg kahe nädalaseks. Aga tänase päevaga peaksid enamuses kümnest munast ka tihasepojad kooruma.

Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke osalema 25. maist kuni 15. juunini haudelinnustiku punktloendusel üle Eesti.

Loenduse eesmärk on lindude pesitsusaegse arvukuse muutuste pikaajaline jälgimine.

Teretulnud on nii varem osalenud kui ka uued loendajad, samuti uued loendusrajad, sest suurem hulk loendusi tagab usaldusväärsemad tulemused.
Kuidas loendada? Tutvu juhendiga: LINK

Eileõhtune perepilt Võrumaal

Kalakotkas       Pandion haliaetus

Ei lähe enam pikalt, kui näeme kalakotkaste pesapoegi.

 Mai teisel poolel sirguvad rasvatihase (Parus major) ja mitmete teiste metsalindude pesades pojad. See on aeg, mil metsad rohetavad ning näib, et linnupoegade toitmiseks röövikuid ning muid putukaid on kõikjal külluses. Paraku näeb lind metsa inimesest erinevalt: on halvemaid ja paremaid toitumiskohti, samuti on mõni koht ohtlikum, sest seal võib varitseda kiskja. Seega jaguneb üks mets linnu jaoks erinevateks paikadeks, mille külastamisel tuleb vaagida kasu ja kahju suhet.