Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXVI osa
Rekord nr. 91 Suurim meteoriidikraater
Kaali meteoriidikraatri läbimõõt on 110 meetrit ja sügavus 22 meetrit.
Euraasia efektseim kraatriväli: LINK
Rekord nr. 91 Suurim meteoriidikraater
Kaali meteoriidikraatri läbimõõt on 110 meetrit ja sügavus 22 meetrit.
Euraasia efektseim kraatriväli: LINK
Tuttpütiaasta teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee
Tuttpütid (Podiceps cristatus) pesitsevad kas üksikute paaridena või koloniaalselt nii järvedel kui ka merelahtedel. Tuttpütid pesitsevad näiteks Peterburi lähistel suures osas roostunud, kuid ka vaba veega Neeva lahe põhjakaldal enamasti üksikute paaridena, kuid roostikes koloniaalselt. Ka lagedal alal võivad tuttpütid kolooniates pesitseda, kuid seda vaid naerukajakate (Larus ridibundus) ja mustviireste (Chlidonias niger) lähistel. Kuna naerukajakad ja mustviired ründavad pesi ohustavaid röövloomi, saavad sellest kasu ka pütid. Samas ei ole teiste liikide pakutav kaitse ohutu, sest valveta jäänud pütipesi võivad rüüstata ka naerukajakad ise.
Video salvestas Shanta, LK foorumist
Kuidas lained hülgepoja merele kannavad
Hallhüljes Halichoerus grypus
Videos näeme, kuidas vanaloom proovib hülgepoega kaldale suunata, aga laine tassib rumala vastu hakkaja madalikult merele.
Kuna tuul on läänest jääb loota, et hülgepoeg, kes on ennast võimeline veepeal hoidma tuuakse lainemurrust veidi eemal tuule ja lainete poolt randa tagasi… Me ei saagi muud, kui ainult parimat loota.
Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Loodusmuuseumi koostööprojekt
otsestriim | uudised | foorum
Vastused küsimustele andis hülgeuurija Ivar Jüssi
Veebikaamera pilt Fleur, LK foorumist
Hallhüljes Halichoerus grypus
Tihedalt loomi täis hülgerand tekitab vaatajates küsimusi?
Kas hallhülged poegimiskoloonias toituvad ja sellest johtuvalt ka roojavad, kui neid on sedavõrd koos?
Hülged toituvad merel, sigimispaigast eemal ja jätavad üldjuhul ka oma "kõutäie" sinna.
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.