Foto: Arne Ader
Koiduliblikas
Talve üle elanud nukkudest on tänavu kevadel koorunud koiduliblikate esimene põlvkond. Teadlased on tõdenud, et ebasobiva kevade korral võivad nukkunud koorumise aasta võrra edasi lükata – hämmastav liigi alalhoidlikus.
Tegu on suht väikeste liblikatega ja sugupooli on lihtne määrata. Isasliblika esitiibade tipud on värvunud oranžiks – millest ka liblika nimi, meenutab ju romantilist päikese tõusu? Emasliblikad on ilma päikesetõusu laikudeta, vaid hallikaks värvunud esitiibade otstega. Alatiibade tunnuseks rohekas-hallikas marmormuster aga isasliblikal on selline vaid tagatiiva alaküljel. Oma väljakutsuvat värvi suudab isasliblikas puhkeasendis hästi peita. Oranžid esitiivad jäävad valgete tagatiibade taha ja marmormuster on priima kaitsevärv looduses. Tundlad on hallid ja valgete otstega. Isasliblika pea ja rind on kaetud kollakashallide karvakestega, emasliblika karvad tumehallid.
Mõnusat liblikasuve.