Abiks kõigile, kes soovivad end SAK teemaga kurssi viia - I osa
Ülevaate koostas Helen Arusoo, ajakiri Loodusesõber
Ülevaade seakatku konverentsist
Paneme üles lingid Eesti Jahimeeste Seltsi ja Keskkonnaameti korraldatud SAK konverentsist 31. augustist, mille tänuväärne materjal aitab nii ajakirjanikel, jahimeestel, seakasvatajatel, kui teistel huvilistel edaspidiseakatku puudutavaid fakte kontrollida. Läheb ju kõik loetu nii kiiresti meelest, siin aga on kogu seakatku ja aasta looma metssiga puudutav kenasti värske ja koos, viis tundi juttu. Oma ala eksperdid võtavad põhjalikult sõna pea igal teemal.
Kuna viite tundi konverentsi materjali jaksaksid vähesed meist vaadata, oleme teinud teemade kaupa tähtsamatest kohtadest eraldi lingid. Need pole konkreetse lõpuga. Reeglina kestab vastava teema käsitlus paar minutit ja võite ise otsustada, kui kaua lingil peatute. Konverentsi täislink ligi 5 tunniga on ka allpool ära toodud.
Selleks, et pikk video hakkaks mängima soovitud kohast, klikkige allpool toodud allakriipsutatud videolinkidel.
Hetkeolukord
Ettekanne: Ago Pärtel (Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor).
- Miks meil on seakatku puhanguid kodusigadel rohkem kui Lätis? 11:18
- Taudistunud ala mõiste. 12:10
- “Kurikuulsad” tsoonid. Tegevused, mis nüüdsest keelatud/lubatud katkupiirkonna tsoonides. 15:43
- Uus strateegia metssigade arvu vähendamiseks. 19:20
- Tõrjeprogramm kui dokument. Raha, mis kulub katkule. 20:23
- Mitu siga Eestis on hukatud? 22:55
- Taudikahju – üle 2 miljoni euro. 24:53
- Mitu katkuproovi analüüsi suudetakse teha ööpäevas? Kas see on piisav suurenenud küttimismahtu silmas pidades? (Küsimus saalist) 26:22
Taust: kogu info SAK viirusest
Ettekanne: Arvo Viltrop (Eesti Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor).
- Oleme katsepolügon, Euroopas on seakatku puhang põhjamaa tingimustes unikaalne. 34:20
-
Mis on SAK ja milline ta välja näeb? 35:44
- “Tulnukas” teiselt planeedilt – DNA viirus. Selle teema juures võiks ära kuulata ka lõigu, mis algab 43:26, kus lektor räägib viiruse päritolust Madagaskarilt...
-
...ja kuidas too seal käitub. 38:58
-
Miks pole vaktsiini ega tule? 45:27
-
Viiruse ülekanne – otse ja kaude. 53:09
-
Viiruse vastupidavus lihas, lägas, veres ja sõnnikus. 55:10
-
Eestis on SAKi 22st genotüübist esindatud vaid üks - milline? (küsimus saalist) 1:06:30
Metssigade käitumisest, arvukusest
Ettekanne: Harri Valdmann (Tartu Ülikooli zooloogia lektor).
-
Metssiga on üsna ettearvamatu - tegu on isiksusega! Palju sõltub konkreetsest maast, kliimast. Euroopa piires esinevad väga varieeruvad andmed. 1:11:43
-
Ajujaht ja seakarja kodupiirkond. 1:16:29
-
Vanade emiste küttimine pole hea mõte. 1:18:40
Ettekanne: Peep Männil (Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist).
- Mis saab, kui riik sunnib jahimehi jõuliselt küttimismahtu täitma. 1:36:23
- Metsea arvukus, graafika. 1:41:25
- Küttimissoovitus: küttida mitte liialt kulte. Mis vastasel korral juhtub? 1:43:10
- Kui liikuv on metssiga? Tema territooriumi suurus seniste telemeetria uuringute põhjal. 1:46:37
- 30 000 siga küttida - reaalne kolme aastaga. 1:52:12
SAK uudised: www.seakatk.ee