Rõuge seenepäevad pildis 5

Looduskalender — Sun, 11 Sep 2011 19:53:54 +0000

Urmas Tartes

Seenenädal on jõudnud kulminatsiooni. Meisterkokk Angelica võttis ette suure korvitäie kitsemampleid ja hakkas nendest välja võluma üha uusi roogi. Suppidest seenesoustini. Soust oli küll selline, et isegi mõõduka eelavamusega seeneroogadesse suhtuja võttis teisegi taldrikutäie. Ja Airi seentega värvitud lõngadest ja kudumitest õhkus korraga nii metsarahu kui kodusoojust. Aga mets ongi vist üks mõnus kodu.

Kitsemamplid.

Nädal aega on seenetargad metsas seeni nautinud, neid näitusele toonud ja huvilistele õpetanud. Tundub, et seenemaailm on samuti seda tunnustamas. Kuis muidu oskasid peaaegu Viitina loodushariduskeskuse aknal all kasvada kümned ja kümned püramiid-soomussirmikud! Isegi palju kogenud seenetargad nägid sellist pilti esimest korda.

Püramiid-soomussirmik.

Püramiid-soomussirmiku eoslehed.

Pühapäeval oli viimane võimalus osa saada Rõuge seenenädala tegevustest. Aga seenemetsa on oodatud kõik huvilised ka omal käel. Siin puhkab hing ja saab alati jõudu uuteks ettevõtmiseks.

Rõuge seenepäevad pildis 4

Looduskalender — Sat, 10 Sep 2011 13:22:03 +0000

Urmas Tartes

Seenemetsas peab olema kannatlik. Seened kasvavad küll kiiresti, kuid seda aega tuleb tavaliselt mõõta päevadega. Seetõttu tasub külastada taas seeni, keda paar päeva tagasi sai külastatud. Saate näha, kuidas liigub seeneaeg. Käisin täna uuesti nende seente juures, keda kolm päeva tagasi pildistasin.

Kasetüvel kasvavad mamplid ja tilluke torik. Kolme päevaga on mamplid oma tillukesed kumerad soomuskuplid uhketeks vihmavarjudeks sirutanud. Seevastu tilluke valge torik on täpselt sama suur edasi.

Mamplid (Pholiota limonella) kasetüvel.

Kolm päeva tagasi paistis tillukesest kännumamplihakatisest vaid veidi heledat jalga läbi kaselehe augu. Kolme päevaga on ujedast seenepikukesest sirgunud toekas nooruk, kes üha julgemalt üle kaselehe vaatab.

Kännumampel kaselehe taga.

Võtke teiegi vähemalt nädalavahetusel aeg maha ja minge seeneaja kulgu jälgima. Selleks sobivad suurepäraselt ka Rõuge seenepäevad, kus lisaks näitusele räägitakse nii seente söömisest kui ka seente kasutamisest värvimisel. Seenemetsas on alati huvitav.

Seenenäitusel on väljas juba 222 liiki seeni.

Rõuge seenepäevad pildis 3

Looduskalender — Thu, 08 Sep 2011 19:44:30 +0000

Tänane päev viis seenehuvilised kõrgustesse – Suurele Munamäele. Mäenõlval ronides kerkis pähe mõte otsida üles Eestimaa kõige kõrgem seen. Mitte seene kõrguse, vaid kasvukoha kõrguse järgi. Algul lihtsana tundunud ülesanne osutus piisavalt keerukaks. Munamäe torni ümbrus on Eestimaa kõige kõrgem koht maapinnal, kuid kivisel sillutisel ega ka madalaks pügatud murus seentele ja seeneotsijatele ei meeldi.

Tuli otsida pisut kaugemalt. Tornist paarkümmend meetrit loode suunas leidsime teise tipu, mis kõrguselt konkureerib pügatud murutasandiga, aga on kenasti metsaga kaetud. Pärast väikest otsimist oligi ta käes – Eestimaa kõige kõrgem seen. Selleks osutus kõdunenud puutüve praos kasvav pirnjas murumuna. Murumuna ja Munamägi – see kõlab mõnusalt.

Eestimaa kõrgeim seen – pirnjas murumuna.

Teisele kohale tuli napilt, aga kindlalt sealsamas maapinnal kasvanud noor sälk-kollanutt. Kena puhmas, kuid tippkõrguste jaoks jääks väheks. Isegi siis, kui seen oma tippkõrguse – kuni 10 cm maapinnast – saavutaks, jääks ta murumunale alla.

Munamäe tipule lähedal – sälk-kollanutt jäi seekord kasvukoha kõrguses murumunale alla.

Kolmas seenekõrguse koht jäi välja andmata. Kandidaate leidus mitmeid sealsamas Munamäel, aga võimalik, et oleks tulnud otsida ka Vällamäelt.
Uutesse kõrgustesse tõusis aga seenenäituse liikide arv. Toivo luges kokku 205 liiki. Viibisime ise sealsamas, kui ta neid luges ja tundus, et mõni võis vahele jääda. Ehk siis seenenäitusel on vähemalt 205 liiki. Ja nädalavahetusel saate osa nii seenekulinaariast kui ka seente kasutamisest lõngade värvimisel. Rõuge seenepäevad on avatud kõigile huvilistele.

Rõuge seenepäevad pildis 2

Looduskalender — Wed, 07 Sep 2011 22:05:44 +0000

Urmas Tartes

Seenemetsas käime tavaliselt ikka püstijalu. Isegi siis, kui leiame aega või mõne muu motiivi kükitamiseks, vaatame metsa ikka inimese pilguga. Aga lisaks kükitamisele on äärmiselt võluv vaadata seenemetsa kõhuli, metsasitika pilgu läbi. Teate küll – see tumesiniselt helkiv tugevate jalgadega mardikas, kes metsateel, samblas või siis ka seente läheduses meid ootab.

Kohtasime metsasitikat, kui ta ühe tore vöödiku (muuseas, ongi selline seeneliik!) kübaral teist tore vöödiku kübarat silmitses.

Metsasitikas tore vöödiku kübaral.

Hakkasime ka meie metsasitika kombel seenemetsa vaatama. Ja kui põnevaks kõik see läks! Männiriisikate kolmikust sai äkki bussipeatuse katusealune. Huvitav, kes metsasitikale bussi eest võiks olla?

Männiriisikad.

Punase kärbseseenega metsaalune on kui plääž päikesevarjuga. Küngas oli üsna liivane küll, aga tegemist on ikka võluseenemetsaga.

Punane kärbseseen.

Kukeseen on meie seeneklassika. Kodune soojus, kodune maitse. Nägime, et metsasitikas püüdis ka seeni oma järglaste jaoks maa sisse kaevata. Küllap on ka seened metsasitika jaoks midagi kodust, midagi igikestvat.

Kukeseen.

Seenenäitusel on juba 180 liiki. Seenehuvilised, kiirustage! Isegi 84 seeneliigi meelde jätmine läheb raskelt. 180-ga tuleb ikka tunde Rõuge Rahvamajas veeta. Alustage juba hommikust.

Rõuge seenepäevad pildis

Looduskalender — Wed, 07 Sep 2011 19:46:59 +0000

Urmas Tartes

Ilma korallnarmiku nägemiseta seenepäevi toimuda ei saa. Maailma ühe ilusaima ja küllap ka ühe erilisema välimusega seene elu on seekordsete päevade raames eriti põhjaliku vaatluse all.

Küllap olete korallnarmiku kaamera päevavideotest märganud tillukesi täpikesi, kes vilkalt seenenarmaste vahel sibavad. Tänane seenemetsas käik andis võimaluse uurida lähemalt neid tegelasi, kes korallnarmiku juures seiklevad. Leidsime kõdunevalt kasetüvelt suure kogumi korallnarmiku viljakehasid. Kokku lugesime 6 suuremat erinevas vanuses viljakeha.

Enamik oli juba eoste tootmise lõppfaasis. Aga tundus, et just juba kergelt lagunema hakkav seen on noorega võrreldes suurem putukamagnet.

Kõige arvukamad olid mitmesugused tillukesed kärbsed. Pikkust umbes 1-2 mm, ronisid nad narmaste vahel, sirutasid tihti välja oma imilondi ja limpsisid seenelt mingit vedelikku.

Korraks peatus seenel jalgu puhkama ka üks seenesääsk. Tema aga pikalt peatuma ei jäänud. Tundus, et korallnarmik tema järglaste jaoks meelispaigaks ei ole.

Minule toreda üllatusena ukerdas narmaste vahel ringi tilluke tiibadega kõdutäi. Kahvatutes toonides putukakest oli päris raske märgata, aga seda suurem oli rõõm, kui seent silmitsev kõdutäi kaamerasse püütud sai. Kõdutäid on putukad, kes nimele kohaselt söövad kõike, mis kusagilt üle jääb. Eks ka kergelt lagunema hakkaval korallnarmikul on talle miskit pakkuda.

Veel seikles narmikul üks tirdi vastne. Tema osas ei oska esimese hooga otseseid seoseid seenega leida. Tirdid on tavaliselt ikka taimedega lähemalt seotud. Aga küllap tuli temagi lihtsalt seeneilu nautima. Täpselt nagu kiiruga üle narmiku roninud kärnkonnapojake.

Aga peale narmiku oli metsas palju muudki põnevat, kellest enamik lisandus seenenäituse ekspositsiooni täiendama. Täna õhtuks on näitusel juba 140 liiki. Ilmselt homme lisandub näitusele ka korallnarmik ise. Mitte kaamera ees kasvav, vaid tõenäoliselt osake tänase loo kuningannast.

Rõuge seenepäevad

Looduskalender — Mon, 05 Sep 2011 19:19:36 +0000

Urmas Tartes

Täna algasid juba traditsioonilised Rõuge seenepäevad. Huvilised koos seenetarkadega käisid päeval metsas seeni vaatamas, õppimas ja kogumas. Kuigi suvi oli siinkandis vihmaga kokkuhoidlik, oli metsas vaatamist küllaga.

Igal aastal jäävad silma erinevad liigid. Käesoleval aastal on silmatorkavalt palju erinevaid kärbseseeni. Minu aparaadi ette jäid nendest kolm. Kõik hästi tavalised ja ilusad seened.

Kollakaspruun kärbseseen.

Kas teadsite, et kõikidel kärbseseentel ei olegi jala ümber kena seelikut ehk rõngast? Aga just selline on kollakaspruun kärbseseen. Ta on üks tavalisemaid seeni meie metsades. Nii et kui leiate seene, millel pole rõngast, siis enne söömisele mõtlemist kontrollige ka seenejalg üle – tupp on kollakaspruunil kärbseseenel täiesti olemas.

Roosa kärbseseen.

Seenemaailmal on sageli kombeks mängida peitust värvidega. Seene nimi viitab ühele värvile, metsas kasvab aga teist värvi seen. Sellist peitust võib meiega mängida roosa kärbseseen. Vaata, kuidas tahad, ikka on ta kübar õrnalt roheline. Küll aga lähevad tal roosaks need kohad, mis natuke viga on saanud.

Punane kärbseseen.

Aga kärbseseente juures on võimatu ilma seeneklassikata. Muidugi on punane kärbseseen see, kelle erksaid kübaraid on võimatu mitte märgata. Nad on kenad suurena, aga eriti armsad on alles maa seest välja pugenud noored seenehakatised. Punased toonid rohelise sambla taustal – see on silmailu gurmaanide magustoit.

Õhtul avatud näituselaudadele jõudis juba 84 liiki. Tehti ka pakkumisi, millal see hulk kahe- ja kolmekordistub. Ilmselt kiiremini, kui keegi arvata oskab. Igatahes tere tulemast Rõugesse. Seenemetsas on mõnus!

Korallnarmiku elukad

Looduskalender — Sun, 04 Sep 2011 14:18:22 +0000

Tekst: Urmas Tartes

Korallnarmiku kaamera jäädvustab mitmesuguseid loomi, kes seene juures tegutsevad. Toome edaspidi teieni ka suuremaid kaadreid nendest loomadest, kes kaamera ette jäid või kes muidu korallnarmikul tegutsevad. Kõigest täpsemalt saate kuulda-näha järgmisel nädalal algaval Rõuge seenenädalal.

29. augusti video lõpus vilksatab seenel korraks üks neljajalgne olend. Kaamera salvestatud piltide üle vaatamisel selgus, et täpselt kell 19:56 läks üle seene üks tilluke kärnkonn. Arvata on, et ta kasutas seent vaid korraks oma jalgade puhkamiseks. Pole näha, et ta oleks sinna pikemalt peatuma jäänud.

Korallnarmiku 1. nädal

Looduskalender — Mon, 29 Aug 2011 06:09:52 +0000

Esimene nädal korallnarmiku elus on möödunud rahulikus tempos. Iga päeva jooksul suureneb viljakeha oma mõõtudelt umbes cm jagu. Viimastel päevadel isegi veidi rohkem ja koralli moodi viljakehale hakkavad ilmuma allapoole rippuvad narmad - eoslavad.

Ootuspäraselt ei ole kaamera salvestanud ühtegi looma, kes korallnarmiku peale maiustama tuleks. Neid pole teada ka kirjandusest. Küll aga näeme videost hulgaliselt suuremaid ja väiksemaid täpikesi seene kõrval ja seene peal ukerdamas - tillukesed putukad ja lestad kasutavad korallnarmikut põnevaks jalutuskäiguks. Näis, kas eoste küpsemine kedagi ka eoseid sööma meelitab.

Urmas Tartes

Kuidas korallnarmik eetrisse saab

Looduskalender — Wed, 24 Aug 2011 22:43:42 +0000

Juba mõned päevad "eetris" nähtud korallnarmikut filmib peegelkaamera, mis teeb seenest kindla ajavahemiku järel pilte. Need pildid pannakse hiljem arvutis kokku videoks ja nii näemegi me päeva lõpus ülevaadet, mis korallnarmiku juures on toimunud.

Peale esimesi võttepäevi on vajanud kohendamist nii statiiv kui peegelkaamera parameetrid: näiteks ava tuli reguleerida väiksemaks, et jätta kõik teravaks ka siis, kui korallnarmik suuremaks kasvab. Niimoodi näeme edaspidi rohkem detaile. Kasvamisest saab peagi ülevaate ka mõõdupuuga tehtud piltidelt.

Ega muud, kui jõudu narmikule paku peale kasvanud seentele järgi paisumises.

Korallnarmiku kaamera

Looduskalender — Tue, 23 Aug 2011 10:46:52 +0000

Urmas Tartes, loodusemees

videokanal | uudised | foorum

Korallnarmikuga (Hericium coralloides) kohtumine pole just igapäevane asi. Korallnarmik elab enamasti meie silma alt peidus – peened seeneniidid kasvavad mõne maas lamava poolpehkinud haava, kase, sanglepa või tamme tüvel.

Kübara asemel kasvab puutüvest välja rohkete peenikeste harudega pundar, mis näeb välja kui kusagilt troopilisest merest pärit korall.

Harude alaküljel ripuvad peenikesed narmad, mille küljes valmivad miljonid eosed, et tuule abil lennata järgmist pehkinud puutüve otsima. Korallnarmikut nimetatakse maailma kõige ilusamaks seeneks.

Suve lõppedes, kui vihmad on seente kasvutingimused sobilikuks muutnud, hakkab tema vahvalt valkjas, kuni paarkümmend sentimeetrit läbimõõdus viljakeha kasvama.

Looduskalendri meeskond paigaldas ühe Lõuna-Eestis kasvava korallnarmiku juurde kaamera, mis jäädvustab seda, kuidas üks korallnarmik kasvab ja kes tema juures tegutsevad. Paku, millel korallnarmik kasvab, otsa läbimõõt on umbes 32 cm.

***

Viitina Loodushariduskeskus koostöös Looduskalender.ee-ga jälgib Rõuge Seenepäevade raames korallnarmiku viljakeha arengut. Kindla ajavahemiku järel peegelkaameraga tehtud pildid monteeritakse videoks ning teadaolevalt on see esimene omataoline seene arengut järgiv ettevõtmine Eestis. Korallnarmiku kaamera ülespanekut ja Rõuge seenenädalat toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Rõuge Seenepäevad IV toimub 5.-11. septembrini. Täpsema info ja ajakava leiad Viitina Loodushariduskeskuse kodulehelt.

Vaata päevavideosid Vimeo videokanalist.

Ettevõtmist toetavad:

Viitina LHK