Nädal jääl - lühike lapsepõlv

Looduskalender — Thu, 20 Feb 2014 14:16:16 +0000

Kirjutas Mart Jüssi, www.elfond.ee

Pildistas Bert Rähni, www.360.ee

Viigerhüljes ehk viiger Pusa hispida

Hallhüljes Halichoerus grypus

Viigripoja imikuaeg on suhteliselt lühike - kokku ehk poolteist kuud. Jäähüljeste kohta on seda isegi palju: põishüljes saab hakkama vaid nelja päevaga, mille jooksul poeg saab emapiimast päevas ligi kaheksa kilo jagu pekki juurde. Viiger, väikese hülgena sellist „kiirsööklat“ endale lubada ei saa, nende emade piimatoodang piirneb pooleteise liitri, 30-40 protsendilise piimaga (jah, piimaga!) ja poegade kaaluiive on vaid kolm - nelisada grammi päevas. Ega enamat pingutama peagi, sest elab ju viiger tavaliselt paikses jäämassiivis, kus poja hooldamise kõrvalt saab ka ise suupoolist otsida.

Paljudel teistel triivjääl poegivatel hüljestel ei saa ema oma poja kõrvalt sukelduda, sest tuntava kõhutäie hankimise peale kuluva aja jooksul võib jääpank pojaga silmapiiri taha triivida - sel juhul tuleks „snäkk“ ju väga kallilt kätte! Söötmisrekordit hoidvatel põishüljestel, aga ka maal poegivatel hallidel, kes poja kõrvalt vette minna ei söanda, annab ema pojale kõik, mis raatsib. Näljasurma ei saa nad endale siiski lubada ja sestap on ka lahkumine hülgelapsest järsk, ilma eriliste tseremooniateta.

Imetamismaratoni tulemusena kaotavad emad enamuse oma kehakaalust (isegi kümmekond kilo päevas!) ja näevad titehoolduse lõpuks välja nagu kartulikotti topitud jalgrattad. Viigritel on kaalulangetamine tagasihoidlikum, natuke üle sajakilosest rekordkaalust enne poja sündi kaob kevadtalvel kolmandik ja tünnikujulisele kehale erilist taljet ei teki.

Nädal jääl - hülgeaasta

Looduskalender — Wed, 12 Feb 2014 20:38:25 +0000

Kirjutas Mart Jüssi, www.elfond.ee

Pildistas Bert Rähni, www.360.ee

Väike viiger

Viigerhüljes ehk viiger Pusa hispida

Hallhüljes Halichoerus grypus

Merejää ärkab peagi ellu. Külmunud vee kalgile pinnale sünnib tänavune hülgepoegade aastakäik. Millal esimesed viigripojad ilmale tulevad, ei ole veel teada, sest need loomad valivad oma poja sünnikohaks mõne kõrvalise lumehange avamere jäärüsides. Sellesse hange kaevab emasloom koopa või isegi paar, uks lastetuppa avaneb vee alla, et keegi seda kodu ei avastaks ega pääseks „titte“ tülitama.

Edukaks poegimiseks on aga vaja nii jääd, kui lund - tänavu napib mõlemat.

Väinameri on küll karmide pakaste tõttu isegi autoga ületatav ning Pärnu lahtki kaane all, kuid just lumepuudus teeb viigripojad maismaalt või õhust saaki varitsevatele rebastele-kotkastele kergeks saagiks. Loodame, et jää püsib niikaua kuni viigripojad seda pinda vajavad ehk aprillini.

Hallhülgel on enam vabadust oma pojale sünnipaika valida, sest elukad on suured ja hakkavad oma tülitajatele varmalt vastu. Siiski on eelistatud kevadtalvine jää kusagil avamerel. Esimesi hallhülgepoegi on nähtud jääl juba jaanuari keskel, kuid ligi kolmveerand kogu aastakäigust sünnib veebruari viimase ja märtsi esimese nädalaga - siis on jääolud sellele liigile soodsaimad. Kui siis ei ole head platsi võtta, otsitakse mõni kõrvalisem rand või laid - kehval ajal käib küll!

Seega, mereäärsed elanikud, pange pilgud valmis ja koerad kinni. Siin-seal on juba hülgepoegade huikamist kuulda ja kui pakane paukuma ei hakka ning jääpindala ei kasva, võib peagi näha paljudes kohtades vingerdavaid hülgepoegi.