Kuigi segavaid hääli esineb ka looduses, on inimtekkeline müra tunduvalt laiaulatuslikum ning sageli valjem ja püsivam. Inimtekkelise müra hulk üha kasvab, mõjutades ka linde ja nende käitumist: näiteks monotoonne niidukimüra lühendab emase rasvatihase pesal olemise aega, vahelduvam mootorsaemüra aga vähendab oluliselt emase pesakülastuste arvu.
Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 4. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. mai südaööni.
http://linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019
Küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK
Linnuvaatleja
linnuvaatleja.ee
Must-toonekurg Ciconia nigra
Elu veereb pesametsas vaikselt. Kurepoegi jäetakse pesale juba „järelvalveta“. Sellekski on mitmeid põhjuseid sest noorlindude toitmisega peavad vanalinnud üha enam pingutama ja ei tohi endidki unustada. Alumisest videost saab hea ülevaate.
Kalakotkas Pandion haliaetus
Kaunis kevadhommik. Koorunud kotkapoeg, emaslind Miina ja toitmist jälgiv isaslind Marko.
Täna koorub esimene kalakotka tibu, selline seis oli kell pool kuus
Kalakotkas Pandion haliaetus
Igal juhul kotkapoja häält oli kuulda juba mitu tundi varem.
Must-toonekurg Ciconia nigra
Täna saavad kolm samal päeval koorunud kurepoega kahe nädalasteks.
Pesal on isaslind Karl II poegadega, kui pesale saabud täieset märgade sulgedega emaslind Kati, kes oli varahommikust mingil metsaojal kalastamas.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub nii kogenud kui ka uusi huvilisi osalema haudelinnustiku punktloendusel, mis algas möödunud nädalavahetusel ja kestab 15. juunini.
Loenduse eesmärk on lindude pesitsusaegse arvukuse muutuste pikaajaline jälgimine, mistõttu ootab ühing kaasa lööma inimesi, kes on valmis panustama mitu aastat järjest.
Mustlaik-apollo Parnassius mnemosyne
Kevadised ilmad on tänavu maikuus päris muutlikud, aga pool tundi päikest ja liblikavalmikud juba toimetavad.
Kui eelmise sajandi viimastel kümnenditel võis mustlaik-apollot kohata vaid Kagu-Eestis, siis tänaseks kogu Eesti mandriosas.