Uued kaamerad
August - vähipüügikuu
Foto: Tiit Hunt
Jõevähk
|
Jõevähk |
Meie veekogusid ja loodust rikastab jõevähk kindlasti, aga mitmetel põhjustel neil eriti hästi ei lähe (veereostus ja tõved). Mageda vee selgrootu, jõevähk on kõigesööja. Noored on ülekaalukalt taimtoidulised, vanematel energiavajadus suureneb ja seetõttu hakatakse jahtima loomset toitu. Kasvades vahetub noortel isenditel koorik tihedalt suurema vastu. Uus koorik on algselt nahkjalt pehme, aga vähi organismis ladestunud kaltsiumi mõjul muutub tugevamaks. Kaltsiumilisa annavad lubjarikkad veekogud.
Koos kestavahetusega taastuvad vähkidel ka ärarebitud jäsemed. Asemele kasvavad uued, mis esimestel aastatel on märgatavalt väiksemad, kuid aastate möödudes omandavad peaaegu loomuliku ja proportsionaalse suuruse.
Jõevähkidel on viis paari jalgu, esimestest on kujunenud sõrad ja tagumised neli paari on nn käimajalad. Keha koosneb üheksateistkümnest kokkukasvanud lülist. Pea - ja rinnalülid moodustavad ühinenud pearindmiku, mida katab ühine seljakilp. Lüliline tagakeha e lakk on painduv ja lõpeb sabauimega. Vähkide värvus oleneb väga paljudest asjaoludest: veekogu põhja värvusest, pärilikkusest... Taimestikurikkas veekogus on nad sinakasmustad, liivase põhjaga veekogudes heledama kestaga, aga mudase põhjaga veekogudes jõevähid elada ei saa.
Kuidas isastel ja emastel vahet teha? Isastel sõrad on suuremad, emastel lakk pikem, laiem ja lamedam, aga need tunnused võivad eksitada. Kindel, et isastel asuvad kõhupoolel, laka ja seljakilbi liitumiskohal sugujalad, need emastel puuduvad. Vähipüüdja peaks kindlasti järgi vaatama ja ka püügiaruandesse märkima. Lubadega püügiaeg kestab augusti lõpuni.
Jõevähk peab pulmi sügisel, septembri teises pooles, aga sagedasti oktoobris, kui veetemperatuur langeb alla kümne kraadi. Tänavu koorunud vähipojad kasvavad sügiseks kahe ja poole sentimeetristeks. Suguküpsus saabub isastel kolme, emastel nelja aastastena, siis on nad veel alla kümne sentimeetri pikkused. Vähipüügi alammõõt on kümme sentimeetrit, mis kindlustab, et noored vähid saaksid vähemalt korra koduveekogus sugu jätkata.
Meie veekogudest sobivad jõevähile 30% järvedest ja vaid 15% vooluvetest.
