Linnuvaatleja päevik - 19.04

Varahommikul sai mitu tundi Valjala seirealal (10 × 10 km) roherähni otsitud. Ligemale 20 kohta sai üle vaadatud ja lõpuks ometi õnnestus mul see liik tänavu ära näha. Ühel vanal territooriumil ilmus isaslind välja ja hakkas kõva häälega kilkama. Aga, suureks üllatuseks leidsin veel ühe roherähni hoopis Saaremaa läänerannikult, kust ei osanud seda elukat oodatagi. Torutasin lahel tegutsevaid parte ja äkki hakkas selja taga rähn kilkama. Otsisin linnu üles, oligi taas roherähn. Praeguse seisuga on Saaremaal tänavu 6 roherähni territooriumi üles leitud. See liik polegi siis Eestist veel kadunud. Roherähn on minu aastanimekirja 170. linnuliik ja sellega on kõik Eesti rähnid mul nüüd ka ära nähtud.

Kogu pärastlõuna kulus Karala ümbruse randade ja kadastike ülevaatamisele. Praegu on õige aeg kaelusrästast otsida ja just siinne piirkond olevat selle liigi leidmiseks parim. Rändelt oli maha sadanud hulgim linde, põõsastes ja teedel tegutses sadu, kokku ehk isegi tuhandeid värvulisi – metsvinte, punarindasid, laulurästaid, vainurästaid, hoburästaid, kanepilinde, võsaraate, sookiure jt. Uue saabujana nägin teiste hulgas ka õige mitut metskiuru. Aga, ehkki rästaid oli igal pool, ühtegi kaelusrästast silma ei hakanud.