Laanepaju õitseb

Raagremmelgas.

 

 

Meil kasvab ümmarguselt paarkümmend liiki pajusid, põõsastena kasvavaid nimetatakse pajudeks ning puudeks sirguvaid sugulasi remmelgateks. Selge põhjus, miks pajusid halvasti tuntakse peitub selles, et nad moodustavad vahel hübriide e ristandeid. Mulla suhtes on vaadeldavad leplikud, eelistades niiskemaid kasvukohti, aga armastavad valgust. Pajutudud sai lihavõtte ajal tuppa toodud, aga need on tegelikult pungad ja õied ootavad oma aega paksu valge kasuka peidus. Kevadpäikese mõjul avanevad isasurbade kollased tolmukad ja emasurbade rohelised emakad. Pajud on enamalt jaolt kahekojalised - emasõied on emastaimedel ning isasurvad nn isapuudel.

 

Varaõitsevatest pajudest ainus puuks sirguv on raagremmelgas – täiesti tavaline kõikjal. Tema suudab alusmetsas teiste suuremate puudega võistelda, aga saab edukalt hakkama ka avatud kasvukohtades: teepervedel, kraavikallastel ja võsastikus.