Hiireviu peab söödaplatsil tegutsema varavalges, enne merikotkaid või õhtuhämaras.
Suvisel ajal on nad meie enam kohatud röövlinnud. Talvitujaid võib jääda kuni mõni tuhat isendit, oleme neid eelmistelgi aastatel veebikaameratest näinud.
Hiireviu on turd ja jõulise kehaehitusega, lühikese sabaga röövlind. Pea ümar, nokk must, kollase tüvikuga ning jalgade vahanahk kollane. Sulestiku värvusega on asjad päris keerulisemad, kuid tavaliselt jätavad nad pruuni mulje. Emaslinnud on isaslindudest suuremad, kaaluga üle kilogrammi, aga sulestik on neil sarnane.
Lennus on hiireviud kohmakad ning päris „raske“ lennuga – seega nad õhus saaki ei taba. Nimele kohaselt, kütitakse maapinnal liikuvaid hiiri ning ollakse sõltuvad juhuslikust saagist või raipest.