Loodusaasta 2012 - vesine maoaasta

 

Kesktalv pakkus käredaid pakasepäevi: põhjamaine vöötkakk hoiab külmakaitseks sulgi kohevil

 

Mulle oli 2012 maoaasta, rästikuid ja nastikuid oli palju nii suvel kui sügisel. Sügisel enne urgupugemist oli neid nii palju, et kohati puhkes inimeste seas tõeline paanika. Vesine veedraakoni aasta valmistas ette algavat veemao aastat.

 

Nädala neli ilmamärki:

 

Talvistel sulailmadel võis näha lumel rohkesti rohukedrikute röövikuid

 

Mis oli 2012. looduseaastal erilist:

Gennadi Skromnov:Pikalt kestnud kaunid sügisvärvid ja veerikkus meie jõgedes, kus lõhelised said turvalisemalt kudeda.

Mikk Sarv:Põnevate taimede aasta, maikuus avastasin enda jaoks puukborrelioosi raviva uniohaka, juulis leidsime õuesõpetajatega rapuntsli Setomaal allikametsast.Allikad olid veerohked.

Rein Einasto: Meie rahvuskultuur peab saama kogu majanduse aluseks, head meelt tegi tänavu Nabala võit, paekaevanduse rajamine lükati määramata aegadeks edasi.

Kaja Kübar:Meie põldudele tuli taas palju luikesid, näitasid oma kollaseid ja siniseid kaelarõngaid ja püsisid siin lumeni. Rabas oli jõhvikaid nii palju, et neid jätkus ka kolmandale ja neljandale ülekorjajale. Karuorvud on kadunud!

Enn Vilbaste:Vesi, vesi, vesi. Lume, vee ja sademete kujul. Rukkirääk on ära kadumas. Kiskjate arvukus on tõusnud, hundil kasvas suureks viis poega. Karusid on vähemaks jäänud, võib-olla on nad Lätti läinud, lõuna poolt on see-eest tulnud hirvi.

Urmas Tartes:Üllatav oli minu jaoks suvi – väike-lumikuid oli tohutult palju, varem olid nad väga haruldased. Aasta lõpu talvealgus oli suurepärane lumeputukatele, ma pole kunagi varem näinud nii palju rohukedrikuid lumel ringi roomamas.

Vello Keppart: Tegin Keila linnas taimestiku hindamist ja leidsin 14 liiki orhideesid ja konnakotka pesa, see oli suurim üllatus. Leidsin metsas kännust helendava külmaseene niidistiku, tõin selle koju ja see helendas veel mitu nädalat.

Olev Merivee: Väga hea pohla - aasta, korjasime Tõrva lähedalt kahekesi poole tunniga 35 liitrit. Kõige erilisem oli minu jaoks muidugi detsembris männileevikese vaatlus.

Arne Ader:Oli põnevaid kohtumisi hüübiga. Lõpuks ometi õnnestus teha pilt nastikut kugistavast valge - toonekurest.

 

Oli põnev madude aasta: ärkav rästik Matsalus Salevere pangal

 

Jaanuar

Jaanuari alguse nädalal sulises Pärnu rannarajoonides vesi, Soomaa üleujutu s. Lepikus kuivatas tiibu kollane liblikas, õunapuudel pungad pakatasid, lumikellukesed pistsid ninad lumest välja, Tartus vudis rohelisel murul siilipoiss. Siis tuli suure tuisuga külm ja lumi, kaanetas tohutud jääväljad. Kuu lõpuks sajab maha 30 cm paksune lumi, põhjast saabub parvedena siidisabasid, tulevad ka lumivalged lumekakud.

 

Veebruar

Veebruari algus tarretab külmapealinna Jõgeva oma -35 kraadise pakasega. Luiged põgenevad lennates lõuna poole. Nirgid tulevad majadesse hiirejahti pidama, metsas on nälg. Leppade näljaurvad pudistavad lumele seemneid nii, et lumi täpiline. Külmast hoolimata hõiskavad kesk veebruari tihased täiest kõrist. Samas kurdavad linnu-uurijad, et tihased on toidumajade juurest kadunud. Kuu lõpp toob sula ja esimesed lõokesed.

 

Kevadine veeuputus oli korralik: külmakange kährik Tõramaa jõe jääl

 

Märts

Kevad tuleb tohutu hooga, kuu alguses tilgub vahtramahl ja tiliseb lumikelluke. RMK tunnistab suutmatust rahapuudusel hoida korras matkaradasid, Koigi matkarada jäetakse unarusse. Aasta jooksul tabab matkajaid veel üllatusi igas Eestimaa nurgas, Nigulas ja Taevaskojas... Kuu keskpaigas on taevas lõolõõri täis, kevadlinnud tulevad suure hooga. Talv keerutab kohale veel nii mõnegi tuisupilve, aga kevad ei taandu enam. Merel purjetavad jääpankadel hülgepojad. Kuu lõpp toob esimesed sinililled, mõnel on lepatriinu südames.

 

Aprill

Paiselehed õitsevad ja siis tuleb lihavõttetuisk, mis jagab Eestimaa pooleks, ida pool on kõik valge. Teisel nädalal läheb lahti konnapulm, valge - toonekured on tagasi ja must - toonekure veebikurg muneb pessa esimese lumivalge muna. Rohus on puugid ja rästikud, ülased õitsevad. Kasemahlajooks jäi lühikeseks.

 

Mai

Mai esimesel nädalal õitseb võilill ja laksutab ööbik. Teod alustavad kõige elava nahkapanemist ja ei lõpeta seda enne sügist, 2012 oli tõeline teoaasta. Teisel nädalal tõuseb torm, mis viib kasvuhoonegi lendu. Mägrad on õppinud toitu otsima maanteede äärest ja teede äärde jääb ka tavatult palju mägraelusid. Mailõpu põud, meri soojeneb põhjarannal 18 kraadini.

 

Juuni

Õhk saab täis nii sääski kui kiile, kõik mis veest ilma sünnib, seda saab palju. Siit saadik aina sajab. Sajab hoovihma, aiamaa kastmist ei ole vaja. Metsmaasikaid on vähem kui mullu, aga kõrred on täis punaseid triiplutikaid. Tammemähkurid söövad tammed raagu. Soe ja vihmane jaanipäev.

 

Suve iseloomustas kõrge veeseis järvedel: tuttpütt pesal

 

Juuli

Hein kasvab rinnuni, aga kätte seda ei saa. Taevast lahistab vihma ja algab tõeline äikesetrall. Äikesehoogudel ei tule lõppu ega tule. Taevas ripub pidevalt „kõuealasi“ pilv. Niiskus kergitab seenekübarad metsakõdust välja. Kukeseeni on lademes. Juuli lõpus saabub „troopikakuumus“, kõik veed on inimesi täis. 

 

August

Peale kuumalainet langeb termomeetrinäit kolinal, õues on nii külm, et pane või kindad kätte. Ilmajaam hoiatab teisel nädalal lähenevate öökülmadega, need jäävad siiski tulemata. Nurmkanade pesakonnad ilmuvad rohust ja veerevad üle tee. Kanadel on olnud hea aasta. Metsas saavad tavatult vara valmis pohlad ja soos jõhvikad. Korilus on moes.

 

September

Vihmane suvi on rohu sees elajad hästi sigima pannud ja neid hoidnud. Korraga hakkavad nad kõik talvituspaikade poole liikuma. Teed on täis kõigepealt konni, siis trügib majadesse nii palju hiiri, et inimesed kahtlustavad maailmalõppu. Tagatipuks on aiad täis rästikuid ja nastikuid. Eriti palju märgatakse neid põllukülades. Vihmaussid pagevad maapinnast, sest see on triiki vett täis. Ja ikka sajab. Kuid puud on sel aastal kaunilt värvilised.

 

Varasügis oli soe: pärast lehtede langemist puhkesid jõeluhtades pajuokstel seatapuõied

 

Oktoober

Oktoober on hanesid täis. Nii täis nagu ei kunagi varem. Siis tulevad siidisabad Põhjala külmade eest. Seletamatutel põhjustel lendab neid parvedena vastu klaasaknaid. Nii palju, et sellest räägitakse Facebookis ja massimeediaski. Oktoobri lõpp üllatab lumetuisuga, lumi tuleb puudele, mille küljes suured värvilised lehed.

 

November

Lumi kaob ja varsakabjad õitsevad taas. Udud vahelduvad ööliblikalennuga. Sügav niiskusemüts on Eestimaa kohal. Taimed ja inimesed ootavad lund, aga seda ei tule. Hundid noolivad lambaid, lund pole ja neid jälitada ei saa.

 

Detsember

Lumevapustus. Lumi tuleb tugeva tuisuna. Päev otsa ei lenda lind, ega liigu loom. Ainult inimesed püüavad autosid tuisuvaalust tuisuvaalu nihutada. Kaks nädalat piirab maad -15 kraadine tuuline pakane, aasta lõpuks tuleb sula.

 

Unustamatu lume-elamus tuli hilissügisel - 26. oktoobril - sügisvärvides lehtpuudele langes kohev lumi!