Sinililled loovad õiget kevadetunnet

 

Sinililled

 

 

Sinilille karvased umbes kümne sentimeetrised õieraod kasvavad välja maapinna lähedalt, lehtede kaenlast. Kuna tupp- ja kroonlehed pole eristunud on sinised õielehed tegelikult õiekattelehed ning metsas kasvades on neid enamalt jaolt kuus või seitse. Sinist toonigi on väga erinevat ja vananedes pleegivad nad heledamaks, kuid haruldased pole looduses ka roosad või „valged“ õielehed. Viljakatel muldadel ja sobivas kasvukohas võib õite hulk olla ühel taimel väga märkimisväärne.

 

Kust võtab varakevadine õitseja praegusel ajal säärase väe? Sinilillel on maa sees pruun viltune risoom, millel jämedad juured. Juba möödunud aastast säilitatakse seal õitsemiseks vajaminevaid varuaineid.

 

Sinilille kolmehõlmalised nahkjad lehed on möödunud aastased (vahel on nad neljahõlmalised, vahel koguni ümara kujuga) ja taime õitsema puhkedes juba servadest punakat tooni. „Maksakujulise“ lehe alakülg ongi toore maksa värvi – vaata, pööra leht ringi.  Uute lehtede kasvatamiseks läheb sinilillel alles peale õitsemist.

 

Sinililleõis. Hele vorm