Vihmaussid vallutasid täna Tartu...

 

 

 

... ja Jõgeva samuti, teatas Vello Keppart. Oi, kui hädasti oli loodsele seda vihma vaja ja seejärel veel suht soe öö.

 

Meil elutseb kolmteist liiki vihmausse ja nimetatu on nende hulgast üks tuntumaid. Suurel isendil võib pikkust olla üle veerand meetri. Eilse vihmaga täitusid kuivas pinnases nende  käigud (muld oli niivõrd kuiv, et ei imanud vett endasse) ning ussidel oli raske hingata ning nad pidid maapinnale hingama tulema. Muidugi ei lasknud linnud – loomad sellist suurepärast „jahivõimalust“ kasutamata. Ränduritel oli sellist väikest „ülesöömist“ hädasti vaja, et pesitsemiseks jõudu koguda…

 

Meie vihmaussid on „väheharjasussid“: nende lülistunud, rõngaslihastega keha igal lülil on neli paari harjaseid, mis neid mullapinnas liikumisel abistavad, lisaks limane nahk. Kui vihmauss paberile panna tekitavad harjased paberil liikudes kõrvale kuuldavat sahinat.

 

Mullas toitutakse taimejäänustest, mis läbi seeditult väljutatakse keha tagaosast juba „väärtusliku“ mullana. Maapinda lähemalt vaadeldes võime tähele panna tillukesi mullakuhilaid -  sageli võivad need olla vihmaussi soolt läbinud „hunnikukesed“ ehk koproliidid, mis märgistavad nende käike maapinnale.

 

Ühed ütlemata kasulikud tegelased…