Fotod: Arne Ader
Hobumadar
Eestis kasvab kümmekond liiki madaraid ning paljud nende seast tunduvad alustavale taimehuvilisele üpris sarnased olevat. Vaatame kõigepealt kitsaid lehti madara varrel - seal paiknevad nad männases ehk ringina ümber varre. Hobumadara vars tundub näppude vahel ümar, aga mõnel teisel liigil kandiline. Nõnda, loeme männases olevad lehed üle, neid on igal liigil kindel arv: mõnel neli, teistel kuus või rohkem, nende hulka kuulub ka hobumadar, kellel on männases kaheksa kuni kaksteist peent ja teravat lehekest. Õied on kõikidel madaratel hästi pisikesed ning neljatised.
Praegusel õitsemise ajal ei pea me mingeid teisi tunnuseid otsima - vaid hobumadaral on täiesti kollased õied, millel päris tugev aroom see omakorda viitab heale meetaimele. Kasvukohtadeks on nii liigirikkad kui -vaesed niidud, hästi sobivad lubjarikkamad alad, näiteks Lääne-Eesti. Kuna madarate seemned levivad tuulega on tegu taimestumisjärgus nõmmedel või mereranniku klibuvallidel pioneerliigiga.
Taimede määramisel on heaks abimeheks Toomas Kuke „Eesti taimede kukeaabits“, täiendatud teist väljaannet tuleb küsida suurematest raamatupoodidest. Lisaks selgusele, kuidas taimi kirjeldatud, on nimetatud raamat lihtsalt ilus.
Madar