Mis ohustab kimalasi?

 

Maakimalane

 

Oleme siin Looduskalendris juba kevadest saati tutvustanud kimalasi, kutsunud üles neid toredaid putukaid vaatlema ja pildistama. Aga seda mitte ainult lõbu pärast, sest järjest enam on kogunenud tõendeid, et kimalaste seisund on halvenenud Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias ning vaja on teada saada, kuidas neil olulistel tolmeldajatel meie mail läheb. On ju tekkinud mure nii kultuur- kui ka looduslike taimede piisava tolmeldamise pärast. Ühtset põhjust seisundi halvenemisele on raske välja tuua, kuid ilmselt avaldavad mõju mitmed tegurid üheskoos.

 

Suurimaks ohustajaks peetakse põllumajanduse intensiivistumist koos maakasutuse muutustega. Tagajärjeks on elupaikade killustumine, sobivate elu- ja pesitsuspaikade ning toiduressursi kadumine ning suurenenud pestitsiidide kasutus.

 

Soodsad talvitusolud ja kevadilmad on kõigile emakimalastele väga olulised, kuid kliimamuutused teevad elu raskemaks. Suurt kahju teeb muutlik talv või pikale veninud külm ja vihmane kevad, kui hävivad õied. Mõju võib avaldada ka see, milline oli putukatele ja taimedele eelmise aasta kevad või suvi. Näiteks vihmasel suvel ei lase kõrge pinnavesi pesitseda mullas elavatel kimalastel.

 

Kimalasi kimbutavad ka parasiidid – nt lestad, mõnede liblikate ja kahetiivaliste vastsed, nematoodid, kägukimalased, aga ka mitmed haigused. Haiguste levikut soodustab kimalaseperedega kaubitsemine. Kimalasi kasutatakse nimelt kasvuhoonetaimede tolmeldamisel.

 

Kimalasi ohustavad ka võõrliigid, nii taimed kui ka teised konkureerivad tolmeldajad. Kohati on ka kimalastest ja nende pesasisust toituvaid kiskjaid (pisiimetajad, linnud, mink, rebane) ülemäära palju.

 

Eesti looduskaitseseaduse järgi kuuluvad 18 liiki päriskimalasi III kaitsekategooriasse. Lisaks koostati hiljuti Euroopa 68 kimalaseliigi (nii päris- kui ka kägukimalased) kohta punane nimestik. Selle käigus kaardistati, millised neist liikidest on ohustatud ja mis ohustatuse klassi nad sel juhul kuuluvad. Nõnda leiti, et 24% Euroopa kimalaseliikidest on ohustatud. Lisaks on uuringu järgi neist 68-st kimalaseliigist 46% väheneva, 29% stabiilse ja 13% suureneva populatsiooniga.

 

Eestis esinevatest kimalaseliikidest on selle määrangu järgi kõik kägu- ning 17 päriskimalase liiki Euroopas tavalised, 3 liiki on ohualtid (ristiku- ja samblakimalane ning Bombus confusus) ja 1 liik ohulähedane (Bombus laesus). Arvukustrendid näitavad aga muud: meie päris- ja kägukimalastest on 12 liiki langeva, 7 liiki stabiilse, 7 liiki kasvava ja 2 liiki teadmata populatsiooni trendiga.

 

Euroopa liikide punase nimestikuga saab tutvuda siin.

 

 

Osale kimalaste vaatlusel ja aita saada uusi teadmisi kimalaste leviku kohta Eestis!

Kimalaste vaatlusjuhend ja ankeet: LINK

Kimalaste määramislehed: LINK

Kimalaste veebiankeet: LINK

Liitu ka „Meie kimalaste“ grupiga Facebookis: LINK