Sügisel meisterdas Olle kuldnokale pesakasti ( lisas tehnikamehena veebikaamera ja valgustuse ), et uus hoone jõude ei seisaks, riputas puule ülesse – mõnel vähemal sulelisel talvel hää varjul käia. Uusehitis hakkas meeldima hoopis suur-kirjurähni isaslinnule. Loomulikult pidi tegelane kuldnokale mõeldud viie sentimeetrise lennuava suuremaks toksima, et sisse pääseda ja nii ta seal nüüd öid veedab – talv on pakaseline isegi merelisel Saaremaal.
Meie metsades ongi suur-kirjurähn kõige levinum ja arvukuseks hinnatakse talvisel ajal kuni sada viiskümmend tuhat isendit. Aga ega me rähni öömajale jäämist ju muidu näha saa, kui ainult kaamera vahendusel.
Kõigepealt koristab rähniisand veidi „tuba“. Tõsine talvine tööpäev on selja taga ja enda sulepalliks muutmine võtab vaid natuke aega. Nokk kaenla alla ja „tuttu“.
Sügisel said LK lugejad näha, kuidas rasvatihane ennast öömajale sätib, video salvestas Marec Forsel Raplamaal: LINK
Suur-kirjurähn
Suur-kirjurähni isaslinnu tunneme ära punase kuklalaigu järgi. Videos märkame kukal lihtsalt veidi heledamat laiku, aga päevavalges on see laiguke punane.