Uued kaamerad
Poolteist kuud talvitusid Jõgeval esmakordselt kühmnokk-luiged
Tekst ja fotod: Vello Keppart
Esmakordselt asus 2008. a suvel üks kühmnokk-luige paar elama Jõgeva linna ja valla piiril oleval Pedja jõel uuest sillast allavoolu. Pesa kohta andmeid autoril ei ole ja poegi ka ei nähtud, territooriumit hoiti aga kogu suve ja lahkusid alles talve alguses jõe külmumise ajal.
Kühmnokk-luige pere 23. jaanuaril 2009 Jõgeval vana silla all.
Aastavahetuse paiku ilmus aga Jõgeva alevikus jõele kühmnokk-luige pere kolme noorlinnuga. Vanalinnud kannavad Läti rõngastuskeskuse rõngaid ja nad on rõngastatud Riias.
Läti rõngastuskeskuse rõngaga luik, mõlemad linnud rõngastati Riia linna Juglas järvel vanalindudena.
Emasluik kannab rõngast Latvia Riga EE 338 ja on rõngastatud 11. aprillil 2005. a D. Boiko poolt vanalinnuna.
Isasluik pojaga 9. jaanuaril.
Pedja uuesti jäätumisega jaanuari alguses lennati Jõgeva linna vana silla juures olevale vabaveelisele kärestikule. Siin hakkasid linnusõbrad ligi poolesaja sinikael-pardi kõrval ka luiki toitma. Kui aga luiki toita, siis ei ole neil põhjust mujale lennata, st sattusid ökoloogilisse lõksu. Asulates kiputakse linde ka üle toitma. Luiged on põhjatoidulised, seetõttu on oluline madal vaba vesi, kus nad veekogu põhjast ja kallastelt taimeosi kätte saavad. Kui jõgi on talvel lahti või kallasjääga, siis nad nälga ei tohiks tunda.
Isasluik kannab rõngast Latvia Riga EE 776 ja on rõngastatud 7. aprillil 2007. a R. Matrozise poolt vanalinnuna.
Veebruari keskel kogunes sinikael-parte vana silla lähedusse juba saja ringis. Pardid muutusid lindude toitmise ajal jultunumaks: pakutud toit söödi luikede eest ära. Luigeperet 17. veebruaril enam ei nähtud, linnud lahkusid Jõgevalt teadmata suunas. Midagi oli veel juhtunud, sest pardid muutusid isegi toitvate inimeste suhtes üsna pelglikuks.
22. veebruaril oli talvituvaid sinikael-parte toitmiskohas sadakond.
Kühnmokk-luiged alustasid Eestis pesitsemist sada aastat tagasi, pidevalt on pesitsetud rannikualadel ligi pool sajandit ja nende leviala laieneb nii põhja- kui ka sisemaa suunas (Rootsmäe, Lilleleht 1996; Luigujõe 2007). Samas tundrale iseloomulik laululuik on laiendanud pesitsusala lõuna suunas ja hõredalt asustanud sel sajandil kogu Eesti (vt Eesti linnuatlase andmeid liikide teemapäringust „kühmnokk-luik“ ja „laululuik“).
Allikad
Eesti linnuatlas. Kättesaadav http://www.eoy.ee/atlas/index.php
Luigujõe, L. Aasta lind on luik. — Eesti Loodus, 2, 2007, lk 6-12. Kättesaadav http://www.eoy.ee/projektid/al2007/EL-2-luik.pdf
Rootsmäe Kühmnokk-luik levib sisemaale. — Eesti Loodus, 7, 1996, lk 226-227. Kättesaadav http://www.eoy.ee/varamu/linnulood/kyhmnokk.html, L., Lilleleht, V.
