Aprilli teine nädal: Külmkapp pandi sulama

Suur osa Eestimaast on suutnud talvise jääkamaka peale talvejuhtme seinast väljatõmbamist juba sulatada ja saatnud selle sadade niredena mere poole. Vaid Peipsil troonivad ilmatud jäätonnid.

Nädala neli kevademärki:

 

Möödunud kolmapäeval saabus see otsustav hetk kui kalamehi enam jääle ei lubatud. Huvi pärast käisime uurimas, mis jäälemineku eelõhtul kell pool seitse jääväljadel toimus. Lahtisulanud rannaheinamaad olid täis sadu hall- ja vainurästaid, kes kõik üksteisest üle rääkida püüdsid. Rannavallil sorteerisid lahtisulanud adruvalli varesed. Mõnesaja meetri kaugusel jäälõhe ääres oli parte, kosklaid, kajakaid... mõned tuttpütid lahtisel veel. Aga kusagil kilomeetri kaugusel udus oli viis kalameest, tundus et need kogud kavatsesidki sinna jääda, et mitte uuesti hommikul jääleminekuga seadust rikkuda. Ma ei käinud vaatamas, kas nad tagasi said – need tuttpütid seal lahtisel veepraol sukeldusid päris mitmeks minutiks...  Küllap jah – need inimesed olid noorpõlves vähe õues õppinud ja ei saanud looduse märkidest aru. Mikk Sarv ütleb, et oleme keskendunud laste õpetamisele ja unustanud kasvatamise. Kasvatamatud lapsed ei taipa täiskasvanuna, et jää peale võib jäädagi, kui praod laiaks lähevad. Õuesõpe toetab samaaegselt õppimist ja kasvamist, selleks tulebki tähistada 14. aprillil õuesõppe päeva, mil tubastest klassiruumidest minnakse pooleks aastaks õue õppima.

 

 

Kõige rõõmsamad on praegu elu üle linnu-inimesed. Esimese rändelaine järel on saabunud tagantpoolt tulijad. Kõiksugu kurvitsaid on täis nii mets kui meri – nepid krooksatavad juba õhtustel pulmapatrull-lendudel, taevasikud tikutajad möhitavad, metstilder lendab kiirelt kilgates. Sookured peavad hommikuti udus tantsupidusid, toonekured kammivad läbi konnaloike ja kekutavad paariti pesadel. Õhtut ja hommikut täidab vaibumatu metsvindi, vainu-, must- ja hallrästa kädin. Punarind veeretab põõsa all pärleid, võsaraat laulab kuuseladvas. Linnarahva rõõmustamiseks laulavad must-lepalinnud paneelmajade vahel ennastunustavalt. Hanede sebimine siia-sinna kestab ööl ja päeval. Ja kuldnokad... need trügivad juba täiel rinnal tuppa – justnimelt üritavad end akna puitosadest kinni hoides läbi klaasi trügida – justkui öeldes, et tehke ometi juurde veel mõned pesakastid.

 

 

Sinilille esimesed õied on paljudel sel kevadel juba pihkudest läbi käinud, ehk ka paiselehe esimesed pontsakad kollased tutikesed. Lääne-Eestis pidada peenral valendama ka krookustevägi ja ka esimesed siniliiliad. Meil siin Peipsi ääres on punase rabarberimügeriku kõrval alles esimesed valged krookusepiigid. Ja varsakabi sirutab oma lehekribulaid läbi vee päikese poole. Kaja Kübar ütleb, et nüüd õitsevad Nigula rabas kõik tupp-villpead, lepad ja sarapuud tolmavad, toomingal on rohelised hiirekõrvad. Aias olevat juba päris suured varesevarbad ehk naadid. Tallinnas on parkides kollalillefaas – õitsevad kanakoolmed.

 

Sel aastal on esimene uputus saabunud, kuid sellistes kohtades, mis on kuidagi seotud suurte siseveekogudega. Nii näiteks Peipsi ei kavatsegi vastu võtta temasse suubuvate jõgede vett. Avijõgi on Avinurme juures kõrgelt üle kallaste, nii nagu ta aastaid pole olnud. Mustjõgigi näitab sel aastal oma jõudu keset Mustvee linna. Soomaal on veetase langenud, kuid koos vetega on kadunud ka tükke suurest teest. Emajõgi laiutab luhtadel, kuid taandub tasapisi. Nõiakaev lõpetas podisemise, aga Peipsi haudub vaikselt edasi oma jääkaane all. Samas saavad Saaremaa kalamehed juba särjepüügist rõõmu tunda. Paatsalu lähedal nägi Enn Vilbaste kärnkonna pulmatiigi poole vantsimas, Soomaal on aga rohukonnad üheskoos üle teede hüppamas. Autojuhid vähendage palun kiirust!

 

 

Paastuaja lõpetuseks oleks end tark ka jääkainetest puhastada. Selleks lõigake mustsõstra varred paarisentimeetristeks juppideks ja keetke neist puhastav tee. Selline tee ka lõhnab võrratult, mitte nii võltsilt nagu pakiteed, mis sisaldavad keemilisi lõhnaineid, kõiksugu estreid.

Rahvajuttudes on ussikuningas suure võimu ja tarkuse sümbol. On aga üks mäng, kus panna proovile laste teadmised. Liisulugemisega selgitatakse esimene ussikuningas, kes tõuseb kännule või kivile. Vastse ussikuninga pead pannakse ehtima kroon. Seejärel võivad ülejäänud mängijad hakata kordamööda ussikuningalt küsimusi küsima. Kui leidub küsimus, millele troonilolija vastata ei oska, siis tuleb tal kõrgustest alla maa peale tulla ja kroon küsijale loovutada –targast küsijast saab uus ussikuningas. Jah, selline süsteem võiks kehtida ka riigijuhtimises, eks J.