Pruunkaru märtsikuus

  

Märtsi lõpus võib lumel näha esimesi karujälgi.

Sel ajal on need suured, sest esimesena ärkavad täiskasvanud isakarud. Karu jälje hindamiseks mõõdetakse tavaliselt esikäpa laiust. Alla 10 sentimeetrise laiuse jälje jätavad noored karud. Emakaru jälg ei ole reeglina laiem, kui 13 sentimeetrit. Täiskasvanud isase oma on 15 – 17 sentimeetrit lai ja väga suure looma jälje laius võib olla kuni paarkümmend sentimeetrit. Kuigi spetsialistid seavad käpa laiuse ja karu suuruse lineaarse suhte kahtluse alla, võib sellest siiski mõningaid järeldusi teha. Matkates esimesi kevadisi jälgi pidi karu liikumise vastusuunas võib sattuda oti „talvekoopale“. Peale ärkamist jäävad karud mõneks päevaks koopa lähedale. Pikutavad kevadpäikese käes ja närivad oksi. Selline üleminekuaeg on nähtavasti vajalik organismi korralikuks töölesaamiseks. Siis väljutatakse „karupunn“ ja minnakse esimestele toiduotsinguile.

 

 7.03.2011

Eelmise nädala lõpus õnnestus selle kevade esimesi karujälgi näha Raplamaa ja Järvamaa piiril Vahastu kandis. Jälje laius oli 13 - 14 sentimeetrit, järelikult noor isakaru. „Talvekoopa“ juures vastas kõik õpiku kirjeldusele.

Oti magamiskoht oli kuuseokstega vooderdatud sügav lohk noore kuuse all.

 

 

Ümberringi oli palju murtud noori kuuski ja pätsi müttamisjälgi.

 

 

„Karupunni“ leidsime pesast mõne meetri kauguselt.

 

 

Ainuke, mille kohta seletust ei leidnud, oli pesast algav ca kümne meetri pikkune rada. Rada oli tugevalt sisse tallatud, või lohistatud, ja sellel vedelesid kuuseoksad. Rada lõppes jällegi kuuskede all.