Kalade aastaring - tähnikute hilissügis

Tähniku - noorlõhe selg on tumedam, oliivikarva ja kaetud tumedate tähnidega, külgedel kuni üksteist ristvööti ehk laiku ja nende vahel punased tähnid, mis fotol paistavad tumedatena.

Aasta tagasi hilissügisel lõheliste poolt koetud marjast ja kevadel, orienteeruvalt aprilli lõpus koorunud vastsetest kujunesid juuni teiseks pooleks maimud. Kui maimu keha kattub üleni soomustega, on moondumine noorkalaks lõpule jõudnud. Augustist ujuvad jõgedes juba noorkalad ehk tähnikud.

Tähnikute jõeelu kestab kaks aastat, harva vähem, vahel rohkem. Seejärel muutub tähnikute värvus tasapisi hõbedaseks, laigud külgedelt kaovad ning laskutakse merre. Meres elutsevad meriforellid ja lõhed saavutavad suguküpsuse kahe kuni nelja aasta pärast, siis naasevad juba täiskasvanud kalad sünnijõkke oma funktsiooni täitma. Meriforelli tähnikud arenevad sarnaselt lõhe tähnikutele. Osa meriforelli tähnikutest jääbki sünnijõkke, kus nad panevad aluse jõeforelli Salmo trutta trutta morpha fario asurkonnale.

Kärestikud, kuhu lõhelised koevad, on samas noorkaladele kasvualadeks. Meriforelli tähnikud eelistavad puude ja põõsastega varjutatud jõelõike, lõhetähnikud on valguselembesed. Noorkalad hõivavad omale kindla territooriumi, mida kaitsevad sissetungijate eest - olgu need teised tähnikud või konkurendid mõnest teisest kalaliigist, aga nendest peab jõud ikka üle käima. Mida rikkalikum on veekogu toidulaud, seda väiksem võib olla hõivatud ja kaitstav ala. Talvitumiseks siirdutakse sügavamatesse jõelõikudesse.

Meriforelli tähnikul on kuni viisteist ristvööti, mis muutuvad kasvades sinakashallideks laikudeks ning lõpuks kaovad. Tähnid - nii tumedad, kui punased, mida on mõlemal pool küljejoont, on piiratud heleda rõngaga. Seljauim on tähniline.