Uued kaamerad
Metsalinnud ja nende laul - porr
Loodushelid ja kirjeldused: Veljo Runnel, www.loodusheli.ee
Vaatlustabel ja loogika: Vello Keppart
Fotod: Arne Ader
Meie metsad on linnulaulu täis – on mida kuulata. Katsume igapäevaselt metsalinde tutvustada, et kuulmise järgi oleks hõlpsam määrata ja samal leheküljel vajadusel võrrelda.
|
Porr |
Porr on pruunikirju linnuke, kes spiraalselt mööda puutüve ülespoole ronides oma veidi allapoole kõvera nokaga putukaid puukoorepragudest otsib. Inimest ta eriti ei pelga. Porri kutsehäälitsus on peenike vile. Laul algab kahe või kolme peenikese „tsii“ga, jätkub kiire alaneva sidistava „pärlireaga“, lõpus aga on pea alati vilejas „tsüihh“. Laulu võib kuulda juba jaanuaris, regulaarselt laulab märtsi keskpaigast aprilli lõpuni. Elab kuusikutes ja kuuse-segametsades.
You are missing some Flash content that should appear here! Perhaps your browser cannot display it, or maybe it did not initialize correctly.
|
Metsa sagedasemad linnud:
(punktloenduse seire põhjal Kaarepere metsas aastatel 1984…1992)
|
Mitmes punktis peab kuulama á 5 minutit, et kuulda liiki?
|
Mitu korda keskmiselt kuuleb lindu 5 minuti jooksul?
|
Metsalindude esitlemise järjekord (paigalinnud* + rändlinnud)
|
|
Metsvint
|
1
|
2,2
|
Rasvatihane*
|
|
Salu-lehelind
|
2
|
0,8
|
Pöialpoiss*
|
|
Mets-lehelind
|
2
|
0,8
|
Suur-kirjurähn*
|
|
Väike-lehelind
|
2
|
0,8
|
Porr*
|
|
Metskiur
|
2
|
0,7
|
Pasknäär*
|
|
Punarind
|
2
|
0,6
|
Musträstas
|
|
Laulurästas
|
2
|
0,5
|
Metsvint
|
|
Mustpea-põõsalind
|
2
|
0,5
|
Käblik
|
|
Must-kärbsenäpp
|
3
|
0,4
|
Laulurästas
|
|
Käblik
|
3
|
0,4
|
Punarind
|
|
Kägu
|
3
|
0,4
|
Metsvint
|
|
Aed-põõsalind
|
4
|
0,3
|
Vainurästas
|
|
Rasvatihane
|
4
|
0,3
|
Metskiur
|
|
Musträstas
|
4
|
0,3
|
Väike-lehelind
|
|
Pöialpoiss
|
4
|
0,3
|
Salu-lehelind
|
|
Vainurästas
|
4
|
0,3
|
Must-kärbsenäpp
|
|
Kaelustuvi
|
4
|
0,3
|
Kägu
|
|
Siisike
|
5
|
0,2
|
Mets-lehelind
|
|
Põhjatihane
|
5
|
0,2
|
Mustpea-põõsalind
|
|
Võsaraat
|
5
|
0,2
|
Aed-põõsalind
|
|
Suur-kirjurähn
|
5
|
0,2
|
|
|
Porr
|
Igal aastal kohatud
|
||
|
Leevike
|
Igal aastal kohatud
|
Punktloendus
|
|
|
Pasknäär
|
Igal aastal kohatud
|
20 punktis
|
|
|
á 5 minutit
|
| Suur-kirjurähn |
Suur-kirjurähn on meie kõige sagedamini kuuldav ja kohatav rähn. Kohalolekut reedab tihti terav häälitsus "kik". Trummeldamine on enamasti lühike ja kiire, koosnedes 6...7 löögist. Pesapuuks valib lehtpuu, kuid elupaiga suhtes ei ole eriti valiv. Tugiliigina loovad (toetavad) rähnid teistele suluspesitsejatele pesaõõnsuseid majandatavates metsades.
You are missing some Flash content that should appear here! Perhaps your browser cannot display it, or maybe it did not initialize correctly.
|
Pöialpoiss |
Pöialpoiss on Eesti ja kogu Euroopa väikseim lind ja teeb väga peenikest häält. Viiulimängu meenutav laul on nii kõrge, et vanemad inimesed seda ei kuulegi. Pöialpoissi kuuleme laulmas OKAS - ja SEGAMETSADES, kus ta enamasti kõrgete kuusevõrade latvades tegutseb. Hommikul alustab ta laulu 30 - 50 minutit enne päikese tõusu, õhtul lakkab laulmast tükk aega enne päikese loojumist. Viimaseid lauljaid kuuleme juuli teisel poolel või augustis, erandjuhul isegi septembris. Kutsehüüd sarnaneb tihaste vastavale häälitsusele.
Kõrv loodusesse: pöialpoiss
You are missing some Flash content that should appear here! Perhaps your browser cannot display it, or maybe it did not initialize correctly.
|
Rasvatihane |
Rasvatihane elutseb meil aastaringselt. Oma lauluga juhatab ta esimese linnuna sisse kevadperioodi: juba jaanuaris, hakkab kostma tema rütmilist „viilimist“, mis kevade poole läheb üle tüüpiliseks rõõmsakõlaliseks lauluks „tsitsifüü tsitsifüü ...“ („sitsikleit sitsikleit“). Rootsmäe ja Veromani raamatust „Eesti laululinnud“ lk 215-216
Mõned isendid suudavad teisi linde jäljendada. Samamoodi mitmekesine on ka kutsehäälitsuste repertuaar. Rasvatihastelt on kuuldud kuni 50 erinevat häälitsust. Hommikul alustab rasvatihane laulmist kuni tund aega enne päikesetõusu ja õhtul lõpetab veidi peale loojangut.
Kõrv loodusesse: rasvatihane
