EST EN DE ES RU  FORUM

       

Uued kaamerad

Uued kaamerad

 

Rasvatihane "naabrimehega" sama laulu ei laula

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Marko Mägi, marko.magi@ut.ee
Foto Arne Ader
 

Rasvatihased rivaalitsevad 
 
Enamus lindude omavahelisest suhtlusest toimub lauldes – nii jõuab võõrastele („Ära siia tule!“) kui ka naabritele („Siit jookseb minu piir!“) suunatud teave korraga paljudeni ja aitab vältida otseseid füüsilisi arveteklaarimisi. Lauludes sõlmitakse ning hoitakse suhteid ka naabritega. Kui varakevadel hakkavad territoriaalsete liikide isaslinnud omandiõigusi paika panema, esineb aastate jooksul kindlalt välja kujunenud piirkonnaga naabrite vahel agressiivseid kokkupõrkeid harvem - see hoiab kokku nii aega, kui lindude energiat.
 
Naabrimehega sarnaselt lauldes võib tekkida olukord, kus lauldakse samaaegselt ja – sagedasti. Aga laulude sarnasust ja n-ö vahele laulmist tõlgendavad rasvatihased agressiivsuse signaalina ning selline toimimisviis võib lõppeda kaklusega. Lisaks eelmainitule on emaslindudel keeruline sarnaselt laulvaid isaseid eristada, mille tulemusena võivad nad isaslindude meelepahaks „üle aisa“ lüüa. Et ise paremini kõlada, ei tohiks vahetud naabrid laulda väga sarnaselt ehk siis  lähestikku pesitsevad isased peaksid kohandama oma laulu vastavalt naabrimehele.
 
Hollandis viidi läbi uuring saamaks teada, kuivõrd isase rasvatihase laul sõltub naabri laulust ning kas lähinaabruses elavate tihaste laul erineb teineteisest kaugemal pesitsevate isaste omast enam?
 
Isaste rasvatihaste varahommikust laulu lindistati ajal, mil emased olid viljakad (munemise ajal) ning nende tähelepanu köitmine ning hoidmine oli edukuse seisukohalt väga oluline. Lindistustest selgus, et isaste enda konditsioon laulu ei mõjutanud. Küll aga selgus naabrite omavahelisi kaugusi analüüsides, et vahetud naabrid esitasid oma laulu oluliselt erinevama sagedusega (keskmine erinevus oli 3,3 laulmist minutis), kui teineteisest eemal pesitsevad isased. Laulma hakkamise kellaaeg ei sõltunud naabri lähedusest, kuid vahetud naabrimehed – need, kelle territooriumite piirid kattusid – alustasid laulmist hommikuti sarnasel ajal.
 
Rasvatihase mõned lauluelemendid (nt laulmiseks kulutatud aeg ja laulu tüüp) on isenditel ajas suhteliselt püsivad. Kuna pesitsusajal laulavad lähemad ja kaugemad rasvatihased samaaegselt mitmeid nädalaid, oleks väga tülikas oma laule vastavalt naabritele pidevalt ümber muuta. Kohandused tehakse ilmselt pesitsusperioodi alguses, kui uued naabrid end sisse seavad. Varahommikuse laulmise sageduse erinevus naabrite vahel on kas teadlik – vältimaks teineteise segamist – või tingitud territooriume hõivavatest erinevalt laulvatest isastest.
 
Snijders L, van der Eijk J, van Rooij EP, de Goede P, van Oers K, Naguib M (2015) Song Trait Similarity in Great Tits Varies with Social Structure. PLoS ONE10(2): e0116881. doi:10.1371/journal.
 
Vaata ka aasta linnu kodulehte: