Linnuvaatleja päevik - 29.03

 

Kuna sant ilm metsaretkeks ei sobi, siis polnud tänagi muud teha, kui hanesid torutada. Viimastel päevadel on massiliselt rabahanesid ja suur-laukhanesid Eestisse sisse tulnud. Tavaliste liikide seas võib ka rarisid olla, aga põnevat tegevust pakub ka kaelarõngaste otsimine. Kagu-Eesti poldritele sai üks ring juba peale tehtud, täna suundusin Pärnumaa parimatele hanepõldudele.

Audru polder on kogu ulatuses üleujutatud, aga kahjuks alles jääs. Seetõttu siin praegu veel eriti palju veelinde ei ole. Servaaladel, kus jää on sulanud, võis aga juba paar tuhat parti näha. Ühe lombi servas tegutses ka suur hangelinnu parv, kokku 140 lindu. Teiste hulgas hakkas silma üks “rasvasem” elukas. Lähemal uurimisel selgus, et polnudki priske hangelind, oli hoopis käesoleva aasta lind liivatüll. Üksikud tüllid on tasapisi juba saabumas. Poldril endal hanesid eriti ei olnudki, aga lähiümbruse põldudel oli rabahanesid ja suur-laukhanesid juba mitu tuhat maas. Teiste hulgas oli ka 1 lühinokk-hani ja poldri kõrval golfiväljakul patseerisid 20 kanada laglet.

 

Üks tavapäraselt udune raripilt – punakael – lagle, 29.03.2012, Rannametsa

 

Tuntud hanepõllud Leina- ja Lepaküla maadel olid täna suhteliselt tühjad. Paar tuhat hane seal küll oli, aga oleks pigem vähemalt 10000 lindu oodanud. Ühtegi rarihane kah seal teiste hulgas ei olnud. Aga pilt läks ilusamaks Rannametsa – Pulgoja heinamaadel. Kohe esimese põllu servas oli paar tuhat hane maas ja esimeses reas jalutas punakael - lagle! See liik oli veel kümmekond aastat tagasi meil suhteliselt kõva rari, vaid üksikud vaatlused igal aastal. Viimasel kümnendil on ta tavalisemaks muutunud, aga ta on siiski rari. Rarileidja võistluselgi saab selle eluka leiu eest ühe punkti. Põnev on selle vaatluse juures veel seegi, et varem pole punakael-laglet nii vara vist Eestis kohatud. Tavaliselt nähakse seda liiki meil aprilli teisel poolel ja mais. Punakael-lagle info läks ka Rariliini kaudu laiali ja mõne minutiga oligi esimene bongar kohal – kohalik linnumees Mati Kose. Koos kammisime ümbruse põllud läbi ja umbes 6000 hane seast leidsime ka 3 kaelarõngaga lindu – 2 rabahane ja 1 suur-laukhani. Uutest saabujatest hakkas lompidel silma punajalg-tilder, nüüd on minu 2012.a nimekirjas kokku 136 linnuliiki.

Keskpäeval oli paar tundi vähe selgem ja ilusam ilm, mida kohe ka paljud rändurid ära kasutasid. Pidevalt lendas hanesid ja parte, sookurgi ja kiivitajaid, vinte ja muid vidinaid põhja poole. Sai korraks ka Kabli linnujaama tornis käidud. Seal käib sel aastal Eesti Ornitoloogiaühingu korraldamisel ja Margus Ellermaa eestvedamisel järjekordne kevadrände seireprojekt. Kablis toimuvast saab lugeda Kabli linnujaama päevaraamatust.

Tagasitee Tartusse kulges suure ringiga. Kevadeti on hea linnuauk Olustvere külje all olev Navesti polder. Kuna sel kevadel pole seal veel ükski linnuvaatleja käinud (vähemalt andmebaasides infot ei ole), siis ei osanud midagi erilist loota. Aga juba kaugelt hakkas ulatuslik veteväli silma – Navesti jõgi on sel aastal korraliku üleujutuse korraldanud. Ja sellisel veteväljal peab palju linde olema. Juba praegu oli alal paar tuhat veelindu, sh >400 luike ja >1500 parti. Aprilli teisel poolel on siin kindlasti paras pardisupp ja mai alguses peatub siin ka arvukalt kahlajaid. Kahjuks jääb see ala väga harva mõne linnuvaatleja teele ja andmeid ala kohta on väga vähe. Üritan ise sel kevadel vähemalt paar korda veel Navesti poldrile jõuda. Täna oli siin ka 2 kaelarõngaga väikeluike, ühel neist oli saatjaga rõngas. Matsalu rõngastuskeskuse vahendusel peaks lähiajal lindude elulood teada saama.