Luigerändest

 

Laululuiged rändavad

 

 

 

Väikeluiged peavad meil oma rändepeatust oktoobrikuust alates ning novembrikuu teises pooles lahkuvad viimased rändurid oma talvitusaladele, mis jäävad Hollandi, Suurbritannia, Iirimaa, Saksamaa ja Taani märgaladele, poldritele või põllumaadele. Vaid mõnikümmend väikeluike jääb koos laululuikedega meie vetesse talvituma.

 

Laululuikede äraränne jääb mõned nädalad hilisemasse aega ja põhjapoolt tulevaid ülelendajaid näeme veel detsembriski. Talvitusalad on samad, mis väikeluikedel. Laululuiged on meil tavalised talvitujad, peamiselt Põhja-Eestis või Lääne-Saaremaal. Sõltub talve karmusest ja jääoludest kõigub talvitujate arv. Pehmemate talvedega talvitub meie vetes pea tuhat laululuike, karmide olude puhul paarsada.

 

Kõige tuntuma, kühmnokk-luige sügisene läbiränne lõpeb detsembris, kui jäätuma hakkavad madalad merelahed. Suuremaid koondumisi märkame Lääne- ja Põhja-Eesti rannikul, aga aasta-aastalt üha enam Peipsi järvel kuhu koonduvad kirde või idasuunast saabunud või ülelendavad rändurid. Talvitusalad jäävad Läänemere lõunaossa: Rootsi, Taani, Poola, Saksamaale, Madalmaadesse, aga ka Suurbritanniasse.

 

Meie arvukaim kühmnokk-luige talvitusala on Loode-Saaremaal, Küdema lahes kus talvitujaid üle paari tuhande linnu. Hulgaliselt jagub talvitujaid lisaks Saaremaa vetele ka Soome lahe rannikule.

 

1993. aastal jäi meile talvituma vist maksimaalne arv kühmnokk-luiki - 12 000 isendit. Viimaste aastate karmid talved näitasid, et selline rännukihu vähenemine on lindude jaoks sageli saatuslik.

 

NB! Palve veelinde mitte toita on ikka jõus.

 

Vaata luikede liikumisi:

 

Väikeluik: LINK

 

Laululuik: LINK

 

Kühmnokk-luik: LINK

 

Kühmnokk-luiged