Uued kaamerad
Samblad paistavad metsas välja
Foto: Arne Ader
Harilik palusammal Pleurozium schreberi
Kõigel on oma „kuldaeg“ – hetkel sammaldel ja samblikel. Mets paistab läbi, alustaimed saavad prii päralt niiskust ja vähest päevavalgust. Palusammal on usutavalt meie tuntum ning tihemini kohatuim.
Palusammal on tugevakasvuline ja veidi läikiv. Niiskelt on palusambla vars tumepunane, sarnanedes kuusekesega, mille okste tipud ahenevad.
Palumetsa nimi tuleb paluka ehk pohla järgi – niisiis kuivad ning valgusrikkad männikud, kus muld parasniiske – selliseid metsi on pea 10% meie metsamaast, kui on „seeneaasta“ tasub sealt ka seeni otsida.
Palumetsa puurinde moodustavad harilik mänd, kuusk ning arukask. Põõsarinde pihlakas, kadakas, vaarikas... Puhmarinne koosneb pohlast, mustikast ja kanarbikust. Rohurinne on liigivaene ning praeguseks närbunud.
Palumännik. Alam-Pedja