Jõhvikalkäik

 

Jõhvikasaak….

 

Kahe ja poole tunniga, 9,5 liitrit. Laeva soost, otse Sillaotsa parkla kõrvalt jäi meie pere saagiks…

 

Septembri teine pühapäev on pea alati õige jõhvikakorjamise „aeg“ - marjad ei ole toored.. Nii et jõhvikat on, aga otsige puisrabast, mitte lagedalt.

 

 

Jõhvikad

 

 

Jõhvika kasvukohtades - siirdesoodes ja rabaveertes on avarust, rahu ning veidi müstilist varasügis vaikust...

 

Vaatlema jõhvika roomavat ja peenevarrelisest kääbuspõõsast ehk puhmast. Isegi taime nimi tuleneb marja, taimevarrega ühendava jõhvi järgi - jõhvikas.

 

Esimese kasvuaasta varred on jõhvikapuhmal rohtsed, teisel puituvad ja hakkavad „ketendama“. Lehed on jõhvikal igihaljad, jäigad ja läikivad, alla sentimeetrise pikkusega.

 

Marjad valmivad tavaliselt septembri keskel ja sellest ajast alates on väärtuslikke „kuremarju“ mõttekam korjata. Varem nopitud ning järelküpsenud marjad jäävad maitselt kehvemaks ning nende väärtus kasinaks.

 

Korduvalt öökülma saanud jõhvikad on rabas hulkujale suhu pistmiseks maitsvaimad.

 

 

Suuremates raamatupoodides on Kristeli jõhvikaraamat veel saadaval. Huvilise jaoks kenasti kirjutatud.