Leethiire tegutsemise VIDEO

 

 

 

Leethiired on hamsterlased tegutsedes aktiivsemalt hämaruse saabudes, aga päevasel ajal tegutsejat märgata pole siiski midagi haruldast.

 

Leethiirte kasukas märkame seljal punakaspruuni, kõhupool hallikat. Iseloomulikuks tunnuseks heledamad kõrvatagused. Kehapikkust kaheksa kuni kümme sentimeetrit, sabapikkust poole kehapikkuse jagu. Kaal oleneb muidugi loomakese vanusest, kõikudes kaheksateistkümne ja pea neljakümne grammi vahel. Esijalgadel neli, tagajalgadel viis varvast ning maapinnal liigutakse hüpeldes.

 

Enamalt jaolt taimtoiduline tegelane, tegutseb osava ronijana ka puudel. Toitutakse taimede rohelistest osadest, seemnetest, pähklitest, tammetõrude saak tänavu „ikaldus“, seentekasvu kimbutas põud. Vähesel määral otsitakse nii putukad, kui selgrootuid. Mõningal määral koguvad leethiired omale talvevarusid.

 

Eluspüsimiseks peavad leethiired toituma vähemalt kümme korda ööpäevas ja koguselt 80% kehakaalu jagu.

 

Algselt olid leethiired metsaelanikud, kuid asustavad raiesmikke, sest igasuguse risu vahel on mõnus tegutseda, põõsastikke, aga on ilmunud ka linnaparkidesse. Urusüsteeme rajatakse puujuurikate vahele, liigutakse mutikäikudes, kasutatakse sobivaid prahihunnikuid, vahel kasutavad head ronijad isegi lindude pesakaste, kuid  rohumaadelt me leethiiri ei leia – neid välditakse.

 

Arvata on, et tegu Euroopa ühe arvukaima imetajaga. Vähesel määral on leethiiri peetud metsakahjuriteks sest kasutavad toiduks noorte puude koort. Paraku levitavad nad Eestis olulisel määral puukentsefaliiti ning hantaviiruse erinevaid tüvesid.