Käoraamat

Praegu on parim aeg sõrmkäppade leidmiseks, sest korraga õitseb maksimaalne arv liike.

Veel on õites kahkjaspunane sõrmkäpp ja tema alamliik kollakas sõrmkäpp. Nemad alustasid mai lõpus ja juuni alguses, õitejaid leiame veel juuli alguses.

Kahkjaspunane sõrmkäpp on üle Eesti levinud liik, kollakat sõrmkäppa peaks aga eelkõige silmas pidama Lääne-Eesti linnade elanikud (Kuressaare, Haapsalu, Pärnu, Lihula jt).

Kahkjaspunane sõrmkäpp (ehk Dactylorhiza incarnata) rannaniidul koos hiliste niidu-asparhernestega

 

Kollakas sõrmkäpp ehk Dactylorhiza incarnata ssp ochroleuca

Kahkjaspunase sõrmkäpa värvivarieteedid: parempoolne on alamliik kollakas sõrmkäpp

Üks arvukamaid ja levinumaid sõrmkäppasid on südasuvine õitseja: vööthuul-sõrmkäpp. Tema kasvukohad on niisked karjamaad, võsastikudning varjulisemad teeperved.Seda liiki võiks otsida kõikidest Eesti linnadest lähima paari nädala jooksul.

 

Vööthuul-sõrmkäpp tunneb ennast hooldatavatel teepervedel väga hästi

Balti sõrmkäppa leidub paiguti üle Eesti, kuid mitte nii arvukalt kui vööthuul- või kahkjaspunast sõrmkäppa. Eelkõige tuleks vaadata rannaniitudelt ja näiteks ka sööti jäetud põldudelt või karjamaadelt. Balti sõrmkäppa esineb mitmes kohas Tallinna linnas.

 

Balti sõrmkäpa (D. baltica) õied

Allikasoodes on õitsemist alustanud Russowi sõrmkäpp ja kuradi-sõrmkäpp. Nende kaaslased on tihti turbasammal ja pilliroog.

Tüüpiline allikasoo koos Russowi sõrmkäppade (D. russowii) ja soo-neiuvaipadega (Epipactis palustris)

 

Kuradi-sõrmkäpa (D. maculata) õite muster ja värv on väga varieeruvad

Saaremaal õitseb praegu Saaremaa sõrmkäpp (D. osiliensis), kelle leviala asub lääne-Saaremaal kitsas piirkonnas ja tema linnadest leidmine ebatõenäoline.

 

MTÜ Käoraamat kutsub osalema linnade orhideerikkuse kaardistamisel: LINK