Sinitihane

 

Rasvatihane      Parus major

 

Sinitihane          Cyanistes caeruleus

 

Koduaedade toidumajade sagedasemad külalised rasva- ja sinitihaseid ei soeta suviste elupaikade lähedusse omale talvevarusid. Rasvatihased seiklevad talvisel ajal ringi erinevate toidumajade vahel ja inimasustuse läheduses. Sinitihased, kes toidumaja külastavad on paigatruumad. Talvisel ajal kohtame mõlemat liiki tegutsemas pigem lehtpuudel.

Kui suusatamas olles kosub kusagil metsaveeres tihaste säutsumist tasuks tähelepanelikumalt jälgida - kellega tegu. Metsalinnud peavad talveks hoolikamalt valmistume ehk omale toidutagavarasid koguma.

Musttihase heaks määramistunnuseks on valge kuklalaik. / foto: Mati Kose (linnud.loodus.ee/musttihane)

 

Pöialpoiss

 

Musttihane      Periparus ater

 

Pöialpoiss         Regulus regulus

 

Tõeliselt väikesed linnud toimetavad sagedamini okaspuudel, aga just okste tipus, seda võimaldab nende kerge kaal (musttihasel kuni kümme grammi ja pöialpoisil pea poole vähem).

Musttihaseid, meie tihaste seas pisemaid võib kohata hajusalt üle Eesti, aga sagedamini lõunapoolsetes maakondades ja meie saarel, kusjuures ka väikesaartel. Toidumaju külastatakse harva, aga talilinnukaameras oleme me musttihast ikka toimetamas näinud.

Metsas peidavad nad oma toiduvarusid okaspuude peenemate oksatippude vahele, et suurematel värvulistel oleks peidetut keerulisem kätte saada, aga toodud näide pole muidugi reegliks.

Eelpool nimetatud pisikesi värvulisi on meil aastate jooksul vähemaks jäänud kuna metsaraide tagajärjel väheneb neile elutingimuste poolest sobivate põliste ja küpsete kuusikute pindala. Lisaks alandati meil veel kuusikute raievanust paarikümne aasta võrra.

Musttihaste vaatlused: LINK

Pöialpoiste vaatlused: LINK

 

Põhjatihane

 

Tutt-tihane

 

Põhjatihane        Parus montanus

 

Tutt-tihane          Parus cristatus

 

Neid tihaseid kohtame okas- või segametsades, kus meelsasti toimetatakse just vanematel puudel kuhu peidetakse ka kogutud tagavarasid.

Põhjatihased tegutsevad sagedamini okste tüvepoolsel osal – sealt otsitakse ka teiste lindude tagavarasid.

Tutt-tihaste tegutsemist võib märgata okste keskosas. Püütud putukaid peideti talveks okste alumisele küljele, seega erineb nende tegutsemine puuokstel põhjatihaste omast.

Põhjatihaste vaatlused: LINK

Tutt-tihaste vaatlused: LINK

 

Puukoristaja

 

Puukoristaja     Sitta europaea

 

Koos tihaste salkadega liiguvad ka puukoristajaid. Vanemate leht- või okaspuude tüvede korbauurded uuritakse hoolikalt läbi, kusjuures liikumist alustatakse puutüve alumiselt osalt. Kuid puukoristaja on võimeline tüvel liikuma ka pea alaspidi. Erinevalt rähnidest ei toetuta tasakaalu hoidmiseks sabale, vaid kasutatakse ainult jalgu ja küüniseid.

Toidumajades on nad päris tavalised külalised.

Puukoristaja