Põldlõokesed saabusid üle lõunapiiri

Submitted by Looduskalender on Fri, 08.03.2019 - 18:40
Autorid

Foto Arne Ader

Põldlõokesed

Põldlõokesed ( www.loodusemees.ee )

Body

 

Põldlõoke       Alauda arvensis

 

Ilm oli igati sobiv, keskpäeval seitse soojakraadi, lisaks nõrk taganttuul. Ilmaprognoos pole järgmiseks nädalaks ränduritele just sobiv. Nädalavahetusel igat sorti sadu ja järgmise nädalala öötundideks  kuni kahekohalisi külmakraade, aga tulnud linnud on. Põldlõokeste põhiränne oleneb muidugi ilmadest, aga algab vast tosina päeva pärast, kestes paari nädala jagu.

Nagu Arne pildilt nähtub tuleb maapinnal toimetavatele värvulistele kasuks tagasihoidlik sulestik – selline pruunikalt hall varjevärvus võimaldab mööduja korral paigale tardudes pea täiesti märkamatuks jääda. Nii isas- kui emaslinnud on sarnase sulestikuga, looduses neil vahet teha ongi võimatu.

Maapinnal tegutsetakse põhiliselt kõndides või joostes. Ümbruse uudistamiseks peatutakse mõnel kõrgemal mättal või kivil (harva märkame neid põõsastel või elektritraatidel istumas). Toitutakse putukaid või veel säilinud taimeseemneid otsides.

Väidetavalt saabuvad esimeses laines isaslinnud, sooviga hõivata parimaid pesitsuspaiku, emaslinnud saabuvad kuni paar nädalat hiljem, sarnaselt paljudele teistelegi rändlindudele.

Lõokeste lennupilt näib lainjas ja veidi värisev. Lendutõusul võib märgata iseloomulikke, suhteliselt laiade tiibade valgeid tagaservi nagu ka valgeid veermisi sabasulgi. 

Kiirusulgi pealael on mõlemal sugupoolel, neid turritatakse erutuse korral. Tugeva kehaehitusega põldlõokeste pikkus jääb alla paarikümne sentimeetri, seljasulestik tagasihoidlikult helepruun, kõhusulestik valkjas, rinnaesine helepruunide triipudega kaetud.

Juhul, kui peaks saabuma uus „lõotalv“ ei kao lõokesed meilt kusagile sest värskelt sadanud lumi sulab mõne päevaga. Kui külmalaine peaks pikemalt kestma, lennatakse lihtsalt lõuna poolse lumepiirini tagasi.

Meie põldlõokestel läheb päris hästi, pesitsevaid paare peaks olema poole miljoni ringis, kuid Lääne-Euroopa kultuurmaastikel on nad suisa haruldaseks jäänud - põhjusteks pikaajaline intensiivne põllumajandus koos putukamürkide ja keemilise umbrohutõrjega.

Põldlõokeste vaatlused: LINK

We use cookies on our website to support technical features that enhance your user experience.

We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.