Kalade kuderände õnnestumiseks peavad kalapääsud olema hooldatud

Submitted by Looduskalender on Mon, 06.05.2019 - 17:17
Autorid

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Elina Leiner

Image
Jändja kalapääs Pärnu jõel on looduslikku tüüpi, tagades kaladele hea läbipääsu
Body

Jändja kalapääs Pärnu jõel on looduslikku tüüpi, tagades kaladele hea läbipääsu

Alanud on mitmete kalaliikide kuderändeaeg, mistõttu paisuomanikud peavad jälgima, et nende kalapääsud oleksid veega täidetud ja vabad risuummistustest.

Mitmetele paisudele on rajatud kalapääsud, et kalad saaksid veekogus vabalt liikuda ja paisu ületada. Lisaks rände tagamisele pakuvad nii mõnedki kalapääsud ka täiendavaid elu- ja kudepaiku, mistõttu on pääsude korrapärane hooldus väga oluline. Kevadisel kalade kudeajal on eriti vajalik, et paisuomanikud tagaksid nende rajatiste toimimise, kalapääs oleks puhas veega kaasakanduvast risust ning ka ehitustehniliselt korras.

„Kui paisud takistavad kalade rändeid nende traditsioonilistele kudealadele, jäävad väga paljud koelmud kasutamata ning kalade arvukus langeb. Kalapääsud aitavad aga kaladel paisu ületades jõuda kudealani ning seeläbi tõuseb kalade arvukus. Paraku on kalapääsudest abi vaid siis, kui need on hooldatud ega tekita risuummistusega kaladele täiendavat rändetõket,“ selgitas Elina Leiner, Keskkonnaameti vee peaspetsialist.

Praegu on veetasemed meie jõgedes maikuu keskmised või keskmisest madalamadki, mistõttu on sobiv aeg nii pais kui ka kalapääs üle vaadata ja koristada sealne risu.

Tehiskärestikud on üldjuhul kalade jaoks lihtsalt läbitavad ja nendega muresid ei ole. Kitsamat tüüpi kalapääsudel, näiteks möödaviik- ja kamberpääsudel, võivad oksarisu kuhjatised kergemini tekkida ja vajada koristust.

Kui veetase jões on piisavalt madal võiks üle vaadata ka kalapääsu ehitustehnilise seisundi.

Kui kalapääsus pole vett või see on risuga ummistunud, tuleks sellest teatada keskkonnainfo numbrile 1313 või Keskkonnaameti vee peaspetsialistile.

„Pärast kalapääsu rajamist tuleb anda aega, et kalad saaksid pääsu kasutada ning võiksid toimuda muutused kalastiku liigilises koosseisus ja arvukuses. Seire näitab, et looduslikku tüüpi kalapääsudes on kalastiku seisund paranenud, kui jõel pole rohkem kaladele ületamatuid paisusid. Näiteks Kasari jõe Laastre paisu ja Rannametsa jõe Laiksaare paisu kalapääsud toimivad kenasti ning sealne kalastiku seisund paisudest ülesvoolu on hinnatud heaks,“ hindas Elina Leiner kalapääsude efektiivsust.

Veekogusse paisu ehitamiseks, veetaseme tõstmiseks ja paisutamiseks peab olema Keskkonnaametilt vee erikasutusluba, mille kohta saab infot ameti kodulehelt. Kõik vajalikud nõuded paisutamiseks ja kalade läbipääsu tagamiseks on märgitud paisuomanikule antud vee erikasutusloas või vastavates õigusaktides.

Lisainfo:

Elina Leiner, Keskkonnaameti vee peaspetsialist

elina.leiner@keskkonnaamet.ee

5689 8533

We use cookies on our website to support technical features that enhance your user experience.

We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.