Pidistas Kristel Vilbaste
Eile hommiku kell 8.30 Tartu äärelinna koduaias
Kõrvukräts Asio otus
Hommikuhämara aegu oli kõrvukräts hoovi otsima tulnud pisinärilisi, kes Kristeli terrassi all elutsevad ja talilindude toidumaja alla pudenenud päevalilleseemneid otsimas käivad. Maastikul elutsevad pisinärilised toimetavad lumevaiba all ja neid omakorda jahtivaatel röövlindudel ja ka loomadel on nende tabamine keeruliseks muutunud sest eelmiste sulailmade järel tekkis lumele jääkoorik ja nüüdseks paks kiht värskelt sadanud lund.
Kõrvukrätsud peituvad päevasel ajal põldudevahelistesse metsatukkadesse, jahtides närilisi avamaastikul hämaras või pimeduse varjus, kuid otsivad ka metsast sinna ööbima saabunud talilinde. Talvitajaid ei ole arvukalt, aga tänavu on neid kohatud vaatlejate andmeil tavapärasest sagedamini.
Kõrvukrätsu võime tunnistada sulgedest ehiskõrvade järgi. Rahulikus olekus, aga ka jahilennu aegu on „kõrvad“ langetatud ja seega vähemärgatavad. Pruunikaskollase sulestikuga kakkude kehapikkus jääb alla neljakümne sentimeetri ja kaal alla neljasaja grammi. Kaku silmad on oranshpunased.
Juhul, kui Teie talilindude söötmiskohal ei ole linde – vaadelge ümbrust äkki märkate läheduses röövlindu?
Kes need võiks olla?
Raudkull, hallõgija, värbkakk või kõrvukräts…
Kõrvukrätsu vaatlused: LINK
Kõrvukräts
