Pildistas LK-team
Rukkilill õitseb tatrapõllu veerel
Rukkilill Centaurea cyanus
Rukkilillede õitseaeg lõpeb tavaliselt septembri kuuga. Õietolmuanalüüsid kinnitavad, et rukkilill kasvas Eesti pinnal juba pärast jääaega ja muutus kindlasti arvukamaks umbes 5000 aastat tagasi, kui inimesed hakkasid siin rukist kasvatama.
Rukkilille kuni nelja millimeetrine seemnis meenutab väga rukki terist, aga tal on levimiseks lendkarvad. Seeme ise on söödav suure rasvasisaldusega mistõttu umbrohtudest rukkililled said rahus põldudel õitseda silmailu pakkuda ja lillenoppiaid rõõmustada.
Rukkililled on kas ühe- või kaheaastased taimed. Pärast õitsemist ja viljumist taim kuivab.
Taim mis on tugevalt harunenud peab oma kõrgust kasvatame teda ümbritsevate taimede järgi – vastasel korral jääb ta tolmeldajatele märkamatuks ja seemned sündimata. Korvõisiku keskel näeme putkõisi kus küpsevad seemned, aga sinised õielehed on putukate ligimeelitamiseks ja meile oma kauniduse näitamiseks.
Rahvuslille valiti 1968. aastal ETV ja Eesti Looduskaitse Seltsi eestvõttel saatesarjas „Tammelehe viktoriin“. Vaatajatele pakuti 38-t meie looduse õistaime - milline peaks olla meie rahvuslill?.
Eesti rahvuslilleks kuulutati rukkilill 1969. aasta ajakirja Eesti Loodus juunikuu numbris.
