Pildistas LK-team
Põdra jäljerida
Euroopa põder ehk põder Alces alces
Suures osas saab Eesti mandriosas jälle lumele jäetud jälgi uurida ja tuvastada.
Suure pea, kongnina ja habemetuustiga põdrad on meie looduse majesteetlikud imetajad. Kui täiskasvanud põdralehma kaal jääb veerand tonnist ülespoole, siis suure põdrapulli kaal võib küündida kuni poole tonnini või isegi veidi enam.
Lumel põdrajälgi märgates võime kohata kas üksikult tegutsenud isendit või väiksemaid põdraseltsinguid.
Põtrade suuri jälgi kellegi teise sõralisega segi ajada on talvisel ajal võimatu. Kui põdrad liiguvad kõndides jääb nende sammu pikkus alla meetri, traavides umbes poolteist meetrit ja ohu korral põgenetakse kuni kolme meetriste hüpetega. Kõnnil olles astutakse tagajalaga esijala jälje sisse või jääb tagajala jälg esijala jäljest veidi tahapoole. Aga traavil maandub tagajalg esijalast ettepoole.
Esijalgade jäetud jälgedes paistavad ka sõrgatsite jäetud jäljendid, aga tähelepanelikul vaatlemisel saame liikunud loomi vahel isegi eristada. Täiskasvanud pulli jälg paistab lehma või mullikate omast nii suurem (16 kuni 18 sentimeetrit pikk ja kuni 13 sentimeetrit lai) ja ka ümaram. Väiksemate isendite sõrajälg võiks olla vähemalt 13x11 sentimeetrit.
Talve veedavad pullid „nudipäiste“ üksiklastena sest viimased heitsid sarved maha jaanuaris. Uusi sarvi hakatakse kasvatama aprillikuus.
Põtrade poolt korduvalt pügatud paju
Liigutakse ringi talvistel toitumisaladel ja nö oksatoidul peavad täiskasvanud loomad sööma ööpäevas kuni puuda jagu, aga talvel liiguvad põdrad vähe sest energiat peab kokku hoidma. Liikumisradadele jäävad sellised paigad kus leidub rikkalikult pajusid, aga vahel põigatakse männinoorendikesse. Tugevatel isenditel ei ole näljakartust isegi karmidel talvedel. Lisaks sellele jääb põtrade toitumisaktiivsus juba veebruaris veidi väiksemaks.
Puhke- või magamisase
Toitunud põdrad liiguvad mõnda rahulikumasse paika, et pikutades puhata ja mäletseda. Põder ei kraabi omale lamamisaset pinnaseni vaid räntsatab rahulikult lumele ja nii jätab loom ööpäevas lumele umbes kümmekond kasukast veidi kollakaks värvunud puhkamisaset.
