Valgepõsk-lagle Branta leucopsis
Kui veel veerandi sajandi eest võisime läbirändavaid valgepõsk-laglesid kohata vaid kevadrände aegu, siis nüüdseks toituvad need hanelased meil sügisrände aegu kuni hilissügiseni ehk lumeni välja ja põhjustavad nii põllumeestele märkimisväärseid kahjusid. Sest vahel võime toituvaid linde loendada kuni kümneid tuhandeid. Sügiseste läbirändajate arvukuseks võiks hinnata kuni seitsmekümne tuhande isendi ringis. Arvukad läbirändajaid on Venemaa tundrates pesitsenud valgepõsk-lagled nii Novaja Zemljalt kui Teravmägedelt. Kuid sel aastatuhandel on ka meie läänesaartele tekkinud väike pesitsejate asurkond ehk pesitsemas võis olla veidi üle sajakonna valgepõsk-lagle paari.
Valgepõsk-laglede sügisränne algas septembris, aga oktooberis toimub massränne. Päevasel ajal toituvad linnuparved nii rannakarjamaadel, -niitudel kui avatud vaatega põldudel ja nende toitumisalad võivad rannikul paiknevatest ööbimiskohtadest päris kaugele jääda.
Valgepõsk-lagled
Lagled rändavad korratutes parvedes ja mitte kiilrivis nagu pärishaned ning nende häälekus on tähelepandav, sest me ei kuule rändavatele haneparvedele omast kaagutamist.
Valgepõsk-lagled
Valgepõsk-laglede vanalindude sulestik paistab eemalt musta-halli-valgekirjuna. Lindude laup, tunnusnimena põsed ja kurgualune paistab määrdunudvalgena. Seljasulestik must, alapool valge ja külgedel hallikad vöödid. Nokk ja jalad mustad.
Tänavuste noorlinnud sulestik paistab veel veidi pruunikamana ning on veidi tuhmim.
Täiskasvanud isaslindude kaal võib ületada isegi paari kilo ja suured emaslinnud kaaluvad vaid mõnisada grammi vähem. Noorlinnud kaaluvad nüüdseks juba üle kilo.
Valgepõsk-lagled. Haeska rannaniit
Isegi juhuslik maanteel liikleja jääb sellist vaatepilti jälgima, sest see räägib rohkem kui tuhat sõna: lagleparve vaadeldes märkame, et osad linnud kontrollivad kaelad sirgu ümbrust, sest nemad on valvurid, kes peavad rahulikult toituvaid liigikaaslaseid hoiatama võimaliku ohu eest.
Valepõsk-laglede vaatlused: LINK
