Harilik haab ehk haab Populus tremula
Meie haavad on ainsad paplite perekonna kuuluvad ja Eestis looduslikult kasvavad puud. Tänavune sügis on pikale veninud ja mõnes haavikus näeme veel puudel väheseid värvunud lehti.
Haabasid peetakse meie metsade kõige kiireima kasvuga puudeks. Alusmetsas kasvades ei paista haabadel kümnenda eluaastani erilist kasvukiirust. Kuid seejärel muutub puu kasvukiirus oluliselt ehk aastane juurdekasv võib küündida kuni meetrini ja seda vähemalt paarikümnel järgneval eluaastal. Seejärel juurdekasv tasapisi raugeb ja juba poolesaja aastastel haabadel järgnevatel kümnenditel kasv hääbub. Noorte haavapuude koor on sile, muutudes pikkade pragudega ja korbaliseks alles vanemas eas.
Aga nii võivad haavad meie looduslikes tingimustes päris hiiglasteks sirguda: Valga maakonnas Tiidu külas kasvava haava kõrgus peaks olema kuni neljakümne nelja meetrine ja jämedaima haava ümbermõõt Puurmanis peaaegu neli ja pool meetrit (kahjuks ei tea viimaste mõõtmiste tulemeid). Kirjeldatud hiigelhaabade puhul on tegu triploidse vormiga ehk neil on kromosoome tavalistest puudest rohkem. Sagedasti kasvavad haavad kuni 30 meetri kõrguseks ja võivad rahulikult elada kuni saja aastasteks.
Sageli võivad vanemate haabade südamikud pehkinud olla ja kõdunemist põhjustab näiteks haavataelik, leides omale kasvukoha puu oksaaukudes. Täna vaatleme järgmistes lugudes hoopis haavataeliku haruldasemat sugulast haava tuletaelikut ja temast omakorda sõltuvat haavanäätsa.
Sulgjas õhik. Poruni ürgmets
Kuid vanemate haabade korbal kasvavad samblad nagu sulgjas õhik ja samblikest haruldane harilik kopsusamblik (teadaolevalt meil umbes paarisajas leiukohas), mille kasvukoht annab tunnistust ümbritseva keskkonna puhtusest. Harilikud kopsusamblikud (Lobaria pulmonaria) eelistavad kasvukohtadena üle saja aasta vanustes kasvanud metsades haabade tüvesid, aga harvemini teisi lehtpuid.
