Pildistas Vello Keppart
Puidu-sametkõrges Flammulina velutipes
Ilmad on sellised, et tõeliselt maitsvaid taliseeni saab korjata – julgustame huvilisi ning erinevate maitseelamuste nautijaid. Just sulailmadega arenevad taliseened, kuid suurte külmade saabumisel ei suuda sametkõrgesed ega teised taliseened viljakehi moodustada.
Kus siis puidu-sametkõrgest otsida? Massiliselt võib neid leida parkidest ja aedades samuti tasuks pajustikes silmad lahti hoida sest nimetatud seened võivad kasvada isegi kuni kümnekonna meetri kõrgusel - sealt nende kättesaamine pole just hõlpus. Päris metsas nimetatud seente leidmine jääb juhuslikuks, kuigi nad võivad kasvada ka hallil lepal, kändudel või lamapuidul…
Ilus meekollane või punapruunikas seen, mis kasvab sageli kobaras olles kaetud paksu limase kihiga. Kübara läbimõõt jääb alla kümne sentimeetri aga tähelepandamatuks nad kindlasti ei jää.
Puidu-sametkõrgest nimetatakse õigustatult „taliseente pärliks“ - täiesti värskelt söödavad seenekübarad, seenejalgu toiduks ei tarvitata (on lihtsalt sitked).
Viljakehad kannatavad läbikülmumist ja olenevalt talvedest võib neid leida veel veebruarikuus.
Pärast lahtisulamist (talvisel korjamisel) ja pesu võime seenekübarad otse pannile praadima panna. Maitse rikastajana võime lisada liha– või juurvilja hautisesse. Seenefännid soovitavad ka seenesalatit - omal on see proovimata.
Kuulsas Jaapani köögis tuntakse puidu-sametkõrgest enokitake nime all.
Tuletame meelde – tiheda liiklusega teede lähedusest seeni korjata ei maksa.
Pildistas Tiit Hunt
Austerservik
Austerservik Pleurotus ostreatus
Austerservikutest on sügisel juba kirjutatud, aga korilane ei jää praegugi kuulu järgi saagita.
Millisest metsast otsida? Ikka lehtmetsast, kus kasvab sangleppi, toomingaid, haabasid ja leidub kõdunevaid kände ning lamapuitu – sellisest kasvukohast on maitsvaid austerservikuid lootus leida tegelikult kevadest kuni varatalveni.
Austerservik on suur ja lihakas seen, kübar kuni viieteist sentimeetrise läbimõõduga. Seenejalg paikneb kübara küljel ning kasvatakse „korrustena“ kõrgemale. Seenekübara värv varieerub hallist, lillakaspruunini.
Austerservik on samuti värskelt söödav. Kultuuris kasvatud seeni saab osta suurtest toidupoodidest, aga metsas kasvanu maitse tundub hõrgum, loomulikult ka värskem, kui samal päeval valmistada.
Marineeritud austerservik maitseb hõrgult, soovitaks proovida.
Täna kirjeldasime taliseente „klassikasse“ kuulujaid.
