Sookurg Grus grus
Kevadised sookurgede rändeparved on hulga väiksemad kui sügisesed kurekolmnurgad. Saabujaid võime näha paarikümne linnu seltsingutes.
Pikaealised sookured alustavad oma pesaelu vanemaealistena. Kolmeaastaste noorlindude paarid moodustuvad juba talvitusaladel ja esimesel kooselu suvel hõivatakse omale sobiv territoorium, aga munakurnani enamalt jaolt ei jõuta. Neljandal-viiendal kevadel on sookured piisavalt täiskasvanud ja saavad juba järglaseid.
Sookurgede kruutamine on looduses liikujale tuttav heli ja seda häält teevad kurepaarid duetis - üks kurepaarist hõikab ja teine vastab koheselt.
Kuula sookurgede häälitsusi: LINK
Sookurgede kevadine tants jääb omaette vaatepildiks, mida on keeruline kirjeldada - seda peaks ise nägema.
Saabunud sookurepaar hõivab omale sobiva maaala, mis on kindlasti vesine ja asetseb lage- või põõsassoos, järvede tümadel kallastel, rannaluhtadel... Ikka sinna, kuhu pole asja rebastel, kährikutel ehk teistel pisikiskjatel. Pesa ehitatakse lihtsalt ja lähedalolevast materjalist: mätastest, kulust, pilliroost jm-st sarnasest.
Enamus pesitsejatest alustab munemist alates aprilli teisest poolest. Emaslind muneb üldjuhul kaks suurt rohekat tooni muna, mis punaka kirjemustriga ja asub neid kohe hauduma, aga teda asendab sageli isaslind. Pesalt lahkudes varjatakse munad kõrtega. Pesitsuse ajal ollakse vaiksed ja peidulised, vaid varahommikul võime sealt kuulda pesitseva paari valju duetti.
Soourgede vaatlused: LINK
