Kirjutas Aivar Leito
Pildistas Leho Luigujõe
Sookured talvitusalal
Sookurgede rändekaart näitab, et kõik Eestis saatjaga märgistatud sookured on tänaseks jõudnud oma talikorterisse.
Nende sügisränne oli taas väga põnev ja andis meile palju uut teadmist nii rändeteede, talvitumispaikade kui ka rändekäitumise kohta.
Sõrvest Saaremaal ühest ja samast pesapaigast pärit kured „Mati“ (sündinud 2016.a.) ja „Loode“ (sündinud 2017.a.) talvituvad üheskoos Lääne-Hispaanias Extramaduras ning Muhus Liival möödunud 2017.a. suvel märgistatud sookurg „Liiva“ on end sisse seadnud pisut ida pool Kesk-Hispaanias (kaugus sünnikohast ligikaudu 3000 km). Saatjatega märgistatud poegade vanemad ei ole kahjuks märgistatud on „Mati“ ja „Loode“ suure tõenäosusega ühe ja sama kurepaari järglased.
Sookurg „Paslepa“ kes märgistati eelmisel suvel Paslepa lähedal Noarootsis Läänemaal on aga jäänud talvituma kodule palju lähemale (ligikaudu 1600 km) Kirde-Prantsusmaal Saksamaa piiri läheda. Kõik need neli Eesti läänepoolsest osast pärit sookurge on kasutanud nn Lääne-euroopa rändeteed nii nagu me eeldasime.
Sookurg „Hauka 3“, kes sündis möödunud suvel Otepää lähistel on aga kõvasti trikitanud! Sünnikoha järgi eeldasime, et ta võiks lihtsalt ja joonelt rännata mööda kõige pikemat Ida- Euroopa rändeteed Etioopiasse aga tegelikult on ta osutunud hoopis nn lähiränduriks e. ilmastikulinnuks kellele on omane rännata nii vähe, kui võimalik ja talvituda nii lähedal kodule, kui võimalik. Nimelt on sookurg jäänud pendeldama Ungari-Serbia-Horvaatia vahet, sõltuvalt ilma- ja toiduoludele. Viimasel ajal on ta püsinud Horvaatia põhiosa ja Bosnia ja Hertsegoviina piirialal, sünnikohast umbes 1600 km kaugusel, sama kaugel kui „Paslepa“, kuid Balti-Ungari e. Kesk-Euroopa rändeteel.
Sama rändeteed kasutasid ka Soitsjärve äärest Jõgevamaalt pärit kured „Ivar“ (sündinud 2016.a.) ja samast pesakonnast pärit „Aivar“ ning „Uko“ (sündinud 2017.a.) kuid nemad jätkasid rännet Ungarist ning jõudsid Põhja-Itaalia kaudu lõpuks Tuneesiasse Põhja-Aafrikas, mis on ühtlasi selle rändetee lõppots ja talvitusala, asudes sünnikodust ligikaudu 2900 km kaugusel. Ilmselt on ka „Ivar“, „Aivar“ ja „Uko“ samade vanemate pojad.
Üle-eelmisel 2016.a. suvel Ahjal märgistatud sookurg „Ahja 5“ veetis kogu suve Lõuna-Ukrainas ja lendas talvituma Iisraeli (sünnikohast vastavalt 1400 ja 2900 km), kus sookurgi aktiivselt maisi ja muu teraviljaga lisatoidetakse, mis on ilmselt ka peamine põhjus miks meie kurg edasi Etioopiasse ei ole rännanud.
Möödunud suvel Ahja lähedal Mustakurmus märgistatud sookurepoeg „Mustakurmu“ kasutas samuti Ida Euroopa rändeteed ja jõudis 3. novembril Iisraeli lõunaossa kus aga andmeside tema GPS-GSM saatjaga katkes ning pole siiani taastunud. Kuna viimases asukohapunktis oli kurg lennus teel üle Siinai poolsaare siis eeldame, et ta on siiani elus ja lihtsalt andmeside ei tööta või siiski on kusagil kaugemal surma saanud ning saatja on paigas või millegi alla mattunud kust sidelevi ei ole. Sellele saame vastuse kevadel, kui ta peaks kuskil aprillikuus tagasirändel juba Euroopas taas levipiirkonda jõudma.
Tervikuna saab nüüdseks öelda, et enamuse märgistatud sookurgede rändeteed vastasid üsna täpselt meie poolt eeldatule ning üldine põhimõte-hüpotees, et Eesti läänepoolses osas pesitsevad sookured kasutavad valdavalt kõige läänepoolsemat, Lääne-euroopa rändeteed ning mida ida poole, seda enam valdab Kesk-Euroopa rändetee („Ivar“, „Aivar“, „Uko“ ja „Hauka 5“) ning Ida-Euroopa rändetee („Ahja 5“ ja „Mustakurmu“).
Vaata meie sookurgede ning teiste rändlindude rändeteid Lindude Rände veebilehelt: http://birdmap.5dvision.ee/EN/
Uusaastatervitustega
Aivar Leito e. kureonu
Sookured talvitusalal
