Foto Arne Ader
Tuttvart
Tuttvart Aythya fuligula
Läbirändavaid tuttvarte kohtame novembri lõpuni. Sügisrände ajal kohtamegi neid kevadega võrreldes arvukamalt. Rändureid võis olla umbes kolmekümne tuhande ringis ja talvitumagi jääb neist mingi osa avaveega merelahtedele.
Kohata võime tuttvarte nii siseveekogudel, aga kindlateks vaatluskohtadeks võib pidada nii Matsalut, kui Haapsalu Tagalahte, Väikest väina, Käina lahte… Meie veekogudes pesitses tänavu kuni viis tuhat haudepaari.
Lennupildis on iseloomulikult näha kenad valged tiivavöödid.
Puhkesulestikus tuttvardid sarnanevad kaugemalt vaadates kõik üksteisele. Emaslindude sulestik tumepruunikas, heledamate külgede ja kõhualausega, pea ning kael mustjaspruunid. Isaslindudel on vähemärgatav isegi liigitunnus, kuklatutt. Noorlinde eristab vanalindudest heledam peasulestik. Nokk ja jalad kõigil mustjashallid.
Keskmise suurusega sukelpardid on sinikaeltega võrreldes pisemad ehk kehapikkust alla poole meetri ja suuremate vanalindude kaal alla kilo.
Väga heade sukeldajate toidulauale kuuluvad vees elavad selgrootud: limused, vähilised või putukad. Suvisel ajal ka veetaimede õrnemad osad.
Tuttvartide vaatlused: LINK
Uibujärv. Otepää kõrgustik
Punapea-vardid
Punapea-vart Aythya ferina
Meie taimestikurikastel järvedel pesitses tänavu kuni tuhatkond haudepaari. Läbirändureid põhjapoolsetelt aladelt võime märgata veel detsembri alul ja vähearvukalt jäädakse ka merelahtedele talvituma.
Nagu tuttvartidegi puhul on vana- ja noorlinnud pea sarnases talvesulestikus ehk sarnanevad emaslindudele.
Emas- ja noorlindude peasulestik tumepruun, seljasulestik veidi heledam, alapool hallikaspruun, valkjate suleääristega. Isalinnud vaid veidi heledama sulestikuga, aga pea- ja rinnasulestik punakamad. Nokad ja jalad kõigil tumehallid. Suuruselt ja kaalult tuttvartidest kröömike suuremad, aga eemalt silma järgi hinnates suht sarnased.
Merivartidest oleme juba kirjutanud: LINK
Punapea-vartide vaatlused: LINK
