Kaunis kuldking Cypripedium calceolus
Juba kaugelt tähelepanu köitvate omapäraste õite tõttu on kuldking tõenäoliselt rahva seas kõige tuntum kodumaine orhidee.
Tänavune kevad on olnud taimekasvuks soodne ja viimaste päevadel on Rainar Kurbel teavitanud õitsemisalade rekorditest Läänemaal Lääneranna vallas.
Õitseaeg algab kuldkingal sõltuvalt ilmastikust mai viimasest kolmandikust, kestes juunikuu teise pooleni. Kõnealuse taime kõrgus võib ulatuda kaheksakümne sentimeetrini, aga jääb tavaliselt alla poole meetri.
Põhilised kauni kuldkinga kasvukohad on puisniidud, salu- ja loometsad, harvemini laanemetsad, aga ka kadastikud.
Kauni kuldkinga kasvukohti leidub üle Eesti. Kuigi on teada mõni üsna arvukas leiukoht on tegu siiski haruldase, kaitset ja tähelepanu vajava liigiga, mida on keelatud liigi säilimise huvides keelatud korjata ja taimi ümber istutada.
Juba 1936. aastal võeti esimese Eesti looduskaitseseadusega kaitse alla kaheksa orhideeliiki ja kaunile kuldkingale kehtestati müügikeeld. 1983. aastast on riikliku looduskaitse alla kuulunud kõik Eestis kasvavad orhideeliigid. Kaunis kuldking kuulub praegu kaitsealuste liikide teise kategooriasse.
Tänavuse aasta orhideeks valiti soo-neiuvaip, mille õitseaeg jääb juuli algusesse.
Soo-neiuvaip Epipactis palustris
Soo-neiuvaip ( www.loodusemees.ee )
