Fotod Arne Ader
Angervaks
Harilik angervaks Filipendula ulmaria
Vahel kohtame jõe-, oja- ja järvekallaste niiskes mullas „angervaksametsa“ kasvamas, millel kõrgust „väikese mehe“ jagu ehk oma poolteist meetrit ja nimetatu võib osutuda päris raskelt läbitavaks padrikuks.
Võimas asustustihedus sirgub sobivalt niiskel pinnasel ja taime enda mitmekülgsed paljunemisvõimed (võimas risoom ning arvukalt seemneid) - nõnda tõrjutaksegi teised taimed kasvualalt välja. Väiksema niiskusega kasvukohtades lugu nii „hulluks“ ei lähe.
Valkjas-kreemikatest angervaksaväljadest naljalt mööda ei astu. Üksikud õied on vaid sentimeetrised, aga õisikud ise mitmekümne sentimeetri pikkused, mis muudavad kasvukoha hämmastavalt kaunis. Tugev, huvitav ning meeldiv lõhn meenutab mandliaroomi, lisaks veidi-veidi kaneeli – aga mõnel tundlikumal indiviidil võivad ka huvitavad aroomid pea valutama panna.
Puitunud on taimevarte alumised osad lehtede varjus ja kogu vart katavad karedad sooned.
Koduloomad angervaksa ei söö, aga putukatele mõjuvad õitsevad angervaksad vastupandamatult.
Angervaksaluht
