Lehter-kukeseen       Craterellus tubiformis

Kollakas kukeseen     Cantharellus aurora

Pole inimest, kes harilikku kukeseent ei tunneks, aga tagasihoidlikumaid ja vähem silma hakkavaid sugulasi on meil korjama harjutud alles viimasel kümnendil.

Täna tutvustatavad on harilike kukeseentega sarnaselt värskelt söödavad väga head söögiseened. Kasvukohtadeks on niisked vahel suisa märjad okas-, sega-, kui loometsad ja leida võime kollakate kukeseente kogumeid ka kõrges rohus ning üpris sageli suurte kogumitena. Sellise seenekoha leidja võib lühikese ajaga korjata rikkaliku saagi, kuigi need tagasihoidliku ja esmapilgul mitte eriti isuäratava välimikuga seened on levinud rohkem läänepoolsetele aladele ja suursaartel.

Otsida võime neid tagasihoidlikke seeni kuni püsiva lumekatteni. Kerged külmakraadid ja isegi mõnepäevane lumekate ei tee seentele liiga.

Mõlema liigi seenekübara läbimõõt võib ulatuda kuni kuue sentimeetrini.

Kuidas kirjeldatuid omavahel eristada?

Vaata seenekübara alakülje volte. Kui kollakal kukeseenel on need nimele vastavalt pigem kollased, madalad ja eriti eristuvad, siis lehter-kukeseenel näeme pigem halli või võidunudkollaseis alakülje volte, mis on sügavamad meenutades eoslehekesi.

Seenekübarad noorelt alla keerdunud servaga, hiljem lai, hõlmised ja ebakorrapärased. Värvuselt hallkast kuni tumepruunini. Seenejalad peenikesed, seest õõnsad ja sitked. Värvilt kahvatukollasest kuni tumekollaseni.

Mõlemal heal söögiseenel pole vahe tegemine oluline, see jääb pigem uudishimulikule.

Kollakas kukeseen