Harilik näsiniin Daphne mezereum
Oleks hea, kui me äärmiselt mürgiseid taimi tunneksime, sest mürgine on kogu taim: nahalöövet võivad tekitada nii taime lehed, koor kui puit. Õigem oleks muidugi näsiniin üldse puudutamata jätta.
Nüüd siis näsiniine kenadest viljadest mis on augustikuus valminud. Ovaalsed luuviljad (rahvakeeli marjad) kinnituvad võrse ligi ja lehekimbu alla. Looduses silmapaistvaid mürgimarjade kobaraid märkame juba kaugelt. Mürgistuse tekib juba paari marja manustamisel (muidugi peame jälgima eriti lapsi, sest punased ja veidi läikivad marjad on proovimiseks ahvatlevad), kuid viljade maitse olevat suisa jälk ning seetõttu on võimalike mürgistuste oht suhteliselt vähene.
Linnud söövad neid kenasid vilju, kuid näsiniine luuviljad ei ole neile mürgised. Lindudel läheb veidi aega, et viljas olev seeme oma seedekulglast koos väljaheitega väljutada ja nii näsiniin ka levib.
Näsiniint leiame hajusalt kasvamas üle kogu Eesti kas segametsade alusrindes või soostuvates kasvukohtadel, kus muld viljakam ja lubjarikkam. Taime pikliksüstjad lehed paiknevad taime varrel erinevalt: põõsa ladvas näeme lehti kimpudena, aga vartel hõredalt.
Talvine näsiniineõis
Juba septembris võivad soojad sügisilmad meelitada näsiniint teistkordselt õitsema ja neid õisi võime vastu talve ka jäätunult kohata, nagu Arne fotolt näha.
