Fotod Arne Ader ja Vikipeedia
Kaelustuvi
Õõnetuvi Columba oenas
Kaelustuvi ehk meigas Columba palumbus
Meie suursaarte läänerannikul sulatasid viimaste päevade vihmad suure osa lumikattest, koheselt on märgatud ka esimesi rändureid.
Täna vaatleme esimesi saabunud tuvisid sest ilusate ilmade saabudes võivad nad suure hulga saabujate seas meil lihtsalt tähelepanuta jääda – ehk siis paras aeg sest nii õõne-, kui kaelustuvidest talvitujaid oli meil vähe. Paikseid kodutuvid tunneme hästi ning kaelus turteltuvide ja turteltuvide põhilise rändeajani läheb aega veel paar kuud.
Õõnetuvide põhirände alguseni ja jäänud vast nädal ja kaelustuvide suurem ränne saab hoo sisse kuu lõpul, kestes napilt paar nädalat.
Õõnetuvisid võibki nimetada meie esimesteks kevadekuulutajateks, aga nende rändeseltsingud pole eriti suured ehk märgatavad.
Õõnetuvide (vaata alumist pilti) sulestik sarnaneb väga kodutuvide omale, kuid nad on meie tuvidest kõige pisemad ning saledamad, kaaludes vaid veerand kilo või kröömike enam. Sulestiku värvus hall, kaelal rohelist metalliläiget, pugu ja rind tumepunase tooniga ja sugupooled sarnased. Meile jääb pesitsejaid alla tuhatkonna haudepaari
Kaelustuvisid ilmestavad märgatavad valged laigud külgkaelal. Nad on suured tuvid ehk kodutuvidestki suuremad, aga väikese pea, kuid pikema sabaga, kui viimastega võrrelda. Kaalult poole kilo ringis, samuti pole võimalik eristada kaelustuvide sugupooli. Pesitsetakse kultuurmaastikes, kõikvõimalikes metsades, välja arvatud rabamännikutes. Arvukuseks kindlasti üle viiekümne tuhande haudepaari.
Õõnetuvi
Viimase nädala kaelustuvide vaatlusi: LINK
Õõnetuvide vaatlused: LINK
