Fotod Arne Ader
Kassikäpp
Harilik kassikäpp Antennaria dioica
Õitsejaid võime kohata suvisel ajal „krõbekuivadel“ valgusküllastel kasvukohtadel: männikutes, metsateedel, lagendikel, aga niitudel harvemini.
Kasvukohtade kehvavõitu pinnasel võivad moodustuda konkurentitaimede puudumisel suured kassikäppadega kaetud alad, selleks on taimel välja arenenud vegetatiivne paljunemine nii pole seemnetega paljunemine eriti oluline.
Taime maa-alustest roomavatest vartest võrsuvad võsundid (mis võivad, kuid ei pruugi anda alguse juba uuele taimele), aga kasvatavad lehekodariku - nõnda tekib „tihe kassikäpamuru“.
Õitsevad vanemad taimed, kes kavatavad valguse suunas kuni paarikümne sentimeetrise varre, mis kaetud kitsaste „hõbeviltjalt“ tihekarvaliste lehtedega.
Kassikäppadel paiknevad isas- ja emasõied erinevatel taimedel (nii käib see teadupärast kahekojalistel taimedel). Enamalt jaolt on emasõied roosad ning isasõied valgemad. Õisi käivad tolmeldamas pikemate imilontidega kimalased, liblikad… Paari nädala möödudes valmib lendkarvakestega seeme, mille võtab tuul laiali kanda.
Kassikäpp
